Tallinna halduskohus otsustas jätta rahuldamata rahvussotsialist Risto Mikael Teinoneni kaebuse sissesõidukeelu asjus, toonitades, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki lubamise või mitte lubamise üle ning et riik ei pea taluma sellise välismaalase Eestis viibimist, kes kahjustab Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda.
2015. aasta detsembris kehtestas siseministeerium Eestis natsionaalsotsialistlikke vaateid levitanud Teinonenile viieks aastaks sissesõidukeelu. Sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti allkirja kandvas otsuses põhjendati seda muuhulgas järgmiselt:
"Olukord, kus Eestisse asub lähiaastatel elama arvestatav hulk teisest rahvusest, rassist ja religioonist inimesi, on ühtlasi äärmiselt soodus pinnas võõraviha ja vägivalla õhutamiseks… Kuna Risto Mikael Teinoneni puhul on põhjendatult alust arvata, et tegemist on äärmuslikult meelestatud isikuga… siis on tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamine proportsionaalne ja kohane vahend, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek."
Teinonen vaidlustas otsuse, viidates oma perekondlikele sidemetele. Ta leidis, et põhiseaduse §-st 45 tulenevalt on tal õigus propageerida enda poliitilisi vaateid ning juhul, kui teatud poliitiliste vaadete propageerimine kujutab endast ohtu, peaks Eesti Vabariik kehtestama seadusega selliste vaadete levitamise keelu. Seda ei ole aga tehtud. Samas eitas Teinonen võõraviha õhutamist.
Natsiideoloogia propageerimine kahjustab Eesti mainet
Tallinna halduskohtu kohtunik Kaupo Kruusvee lükkas 16. veebruaril tehtud otsuses Teinoneni taotluse tagasi muuhulgas väitega, et "Igal riigil on suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki lubamine või mitte lubamine ning riik ei pea taluma sellise välismaalase Eestis viibimist, kes kahjustab EV põhiseaduslikku korda."
Kohtuniku sõnul ei ole julgeolekuohu kontekstis määrav, et isik oleks varem rikkunud avalikku korda või süüteo toimepanemise eest süüdi mõistetud.
Igal riigil on suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki lubamine või mitte lubamine.
Seejuures leidis kohtunik, et Natsi-Saksamaa natsionaalsotsialistliku ideoloogia propageerimine riivab "EV välispoliitilisi huve ja seeläbi julgeolekut laiemalt. See väljendub võimaluse loomises heita Eestile ette natsismi tolereerimist ning kahjustada EV mainet Eesti liitlaste seas. Vaidlust ei saa olla selles, et natsismikuriteod on leidnud rahvusvahelist hukkamõistu, näiteks Nürnbergi kohtuprotsesside kaudu."
Kohtunik lisas, et "Natsi-Saksamaa natsionaalsotsialistliku ideoloogia propageerimist on põhjendatud pidada EV rahvusvahelise maine kahjustamiseks, ilma et see eeldaks sellekohaseid spetsiifilisi uuringuid või näiteid."
Sisserändajate saabumise ootuses natse Eestisse ei lubata
Kohtunik pidas vajalikuks korrata argumenti, et suure hulga teisest rassist ja religioonist sisserändajate saabumine Eestisse loob soodsa pinnase võõraviha tekkeks:
"Olukord, kus Eestisse asub lähiaastatel elama arvestatav hulk teisest rahvusest, rassist ja religioonist inimesi, on soodus pinnas võõraviha ja vägivalla õhutamiseks. Selline tegevus harmoneerub ka Venemaa tegevusega Eesti riigi vastu suunatud infosõjas, mille üheks oluliseks teemaks on fašismi heroiseerimine Eestis."
Olukord, kus Eestisse asub lähiaastatel elama arvestatav hulk teisest rahvusest, rassist ja religioonist inimesi, on soodus pinnas võõraviha ja vägivalla õhutamiseks.
KAPO aastaraamatule viidates jätkas kohtunik:
"Kaebaja tegevuse tulemusena eelviidatud EV julgeolekut ja avalikku korda kahjustavate riskide realiseerumist lähiaastail võib pidada tõenäoliseks, arvestades viimaste aastate arenguid ja olukorda maailmas, eelkõige Euroopat tabanud pagulaskriisi ja Venemaa agressiivset välispoliitikat."
"Tere, kodanik! Kaitsepolitsei on koostanud teie kohta prognoosi."