Täna 448 aastat tagasi ehk 7. oktoobril 1571 toimus Lepanto all üks Euroopa ajaloo kõige tähtsamaid lahinguid, mis päästis Euroopa islamiseerumise eest ning mille järel seadis paavst Pius V sisse võiduka Maarja mälestuspüha, mida täna tuntakse Roosipärja Maarja pühana.
7. sajandil vallutasid moslemid Jeruusalemma. Järgmise sajandi jooksul vallutasid nad Põhja-Aafrika ja alistasid Hispaania. 14. sajandi alguses kutsus Türgi sultan moslemeid üles "pühale sõjale" ehk džihhaadile kristlaste vastu. Peagi saavutasid Türgi väed suure võidu lahingus Varna all (1444). Kümme aastat hiljem (1454) kaotasid kristlased Konstantinoopoli. 16. sajandi II poolel vallutasid türklased Küprose ja Kreeta saared.
Aastal 1571 sõitis suur Türgi laevastik vallutama Euroopat. Sultan Selim II kuulutas kõikides alistatud riikides islami sisseseadmist ning endale terve Euroopa valitseja tiitli võtmist. Püha Peetruse basiilika kuplile Roomas pidi heisatama võidukas roheline lipp poolkuuga.
Neil dramaatilistel aegadel jõudis paavst püha Pius V, suur roosipärja-palve edendaja, tänu määratutele jõupingutustele ja oma diplomaatilistele võimetele nn Püha Liiga – Hispaania, Veneetsia, Paavstiriigi ja Parma, Genua ja Sabaudia ühendatud laevastiku loomiseni. Paavst kutsus tervet kristlikku maailma üles Roosipärja palvetamisele islami üle võidu saavutamise intentsioonil. Lahingule eelnenud päevadel ning selle toimumise ajal liikusid mööda Rooma tänavaid paavst Pius V poolt organiseeritud ristikäigud ning kõikides kirikutes, kloostrites ning ka sõjalaevadel leidsid aset palved võidu saavutamise intentsioonil.
7. oktoobril 1571. aastal puhkes Kreeka ranniku juures Lepanto linna lähedal suur merelahing. Kristlaste ühendatud laevastiku 24-aastase väejuhi, Püha Rooma Riigi keisri Karl V poja Juan de Austria lipulaeval "Real di Spagna" lehvis suur helesinine lahingulipp ristilöödud Jeesus Kristuse kujutisega, mille oli kinkinud paavst Pius V. Islami ühendlaevastiku lipulaev "Sultan" purjetas Koraani värssidega tähistatud lahingulipu all. 7. oktoobri õhtul sai paavst Pius V nägemuse Lepanto all saavutatavast võidust.
Lahing kestis pikki tunde. Püha Liiga laevastiku võidu otsustas äkki puhkenud torm, mis paiskas segi Türgi laevastiku read ja segas nende taktikalisi manöövreid. Lepanto lahingus langes 30 tuhat moslemit, kolm ja pool tuhat võeti vangi, uputati 150 Türgi sõjalaeva, saadi saagiks sadu laevu ja tuhandeid suurtükke. Vabastati 15 tuhat kristlastest galeeriorja. Lahingus langes ka seitse ja pool tuhat kristlast. Pärast lahingut külastasid Juan de Austria ja teised väejuhid mitmeid Maarja pühamuid, et tänada neis võidu eest. Kiirläkituses Veneetsia senatile teatati: Non virtus, non arma, non duces, sed Maria Rosarii victores nos fecit – "Ei jõud, ei relvad, ei väejuhid, vaid Roosipärja Maarja andis meile võidu".
Paavst püha Pius V käskis Maarjale omistatud võidu tagajärjel 7. oktoobril pidada Itaalias ja Hispaanias "Võiduka Maarja" mälestuspüha. Tema ametijärglane Gregorius XIII nimetas 1573. aastal selle püha ümber püha Maarja, Roosipärja Kuninganna pühaks. Paavst Clemens XI käskis peale Sabaudia hertsogi juhitud kristlike vägede Ungaris Peterwardeinis 1716. aastal saavutatud võitu Türgi vägede üle pühitseda seda püha terves katoliku kirikus üle maailma ning paavst Leo XIII seostas pühal missal osalemise, roosipärja ja Loretto litaania palvetamisega sel pühal plenaarindulgentsi saavutamise.
Allikas: Maarjamaa Maarjale. Loe lähemalt Christopher Checki artiklist "Lepanto 1571 – lahing, mis päästis kristliku lääne".