Täna öösel möödub sada aastat Venemaa viimase tsaari Nikolai II, tsarinna Aleksandra Fjodorovna, nende laste Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja Aleksei ning keiserlikule perekonnale truuks jäänud kaaskondlaste mõrvamisest revolutsionääride poolt.
Nikolai II valitsemisaeg algas 1894. aastal ja lõppes 1917. aastal Veebruarirevolutsiooniga, kui ta 2. (vkj) / 15. (ukj) märtsil enda ja poja nimel troonist loobus.
Nikolai Romanovit ja tema peret hoiti Tsarskoje Selos asuvas Aleksandri palees. Kolm kuud hiljem viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks elupaigaks.
Tsaar ja tema perekond ning nende väike teenijaskond lasti bolševike Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 1918. aasta 17. juuli varahommikul kell 02.30.
Kui keiser ja keisrinna surid püssilaskude läbi, siis mitmed nende lastest hukkusid eriti brutaalselt, tääkidega läbitorkamise ja püssikabaga vastu pead tagumise tagajärjel.
2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks.
Vt samal teemal ajaloolase Jüri Kotšinevi arutlust, mis baseerub tema raamatul Nikolai II-st ("Viimane").
