Rahandusministeerium tahab hävitada Eestis ühistulist finantstegevust. Kas selleks on tõesti poliitiline tellimus, et muuta Eesti kogu maailmas unikaalseks, küsivad Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukodu liikmed rahandusministeeriumile saadetud märgukirjas. Objektiiv avaldab kirja täismahus.
Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt eelnõu sellisel kujul menetlemine on vastuolus Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga ning tegemist on inimlikus vaates ka tegutsevate hoiu-laenuühistute otsese mõnitamisega, kus hoiu-laenuühistute arvamust ei peeta millekski.
Vastuolu kaasamise hea tavaga
Vastavalt „Vabariigi Valitsuse reglemendi" § 4 lõikele 2 kaasatakse eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaasamise heast tavast ning huvirühmade kaasamise vajalikkusest kõneleb ka „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja" § 1 lõige 5. Kaasamise hea tava ise on kinnitatud ja avaldatud Riigikantselei kodulehel (https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava). Nimetatud kaasamise hea tava rikkumise kohta Rahandusministeeriumi poolt ei ole võimalik isegi ühtegi konkreetset tsitaati välja tuua, sest kõnealuse eelnõu menetlemisel on Rahandusministeerium rikkunud selle igat punkti!
Hoiu-laenuühistutele ei ole varem kõnealust seaduseelnõu näidatud. Ainus põgus tutvustamine toimus rahandusministri ja hoiu-laenuühistute esindajate kohtumisel 13. detsembril 2022. Juhime tähelepanu, et kohtumise teate saatis eelnõu üks koostajatest, finantsteenuste poliitika osakonna asejuhataja Thomas Auväärt, kes kirjutas kohtumise teates mh järgmist: „Lisaks tulenevalt Hoiu-laenuühistute Liidu poolt edastatud kirjast (lisan selle siia), võiks Liidu esindaja teha kohtumisel omapoolse ettekande/lühikese esitluse, et mida täpsemalt võiks kehtivas regulatsioonis muuta – eelkõige palume keskenduda järelevalve/kontrolliga seotud nõuete muutmisele".
Tegelikkuses kujunes kohtumine vaid hoiu-laenuühistute teavitamiseks (ülevaate andmiseks) sellest, mida ministeerium on juba valminud eelnõuga otsustanud muuta ning mingiks hoiu-laenuühistute omapoolseks ettekandeks/esitluseks võimalust ei antudki, kuigi esmased vastukommentaarid kuulati ära, et „linnuke" kirja saaks. Nagu tabavalt ütles kogu kohtumise lõpetuseks Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu (koondab 7 vanimat hoiu-laenuühistut) juhatuse esimees Uno Silberg: „Arvasime, et meid kutsuti pulma, aga sattusime enda matustele".
Lausa tragikoomiline on eelnõu menetlemisel asjaolu, et hoiu-laenuühistutele kui asjassepuutuvale huvirühmale esitatakse 17 lehekülje pikkune eelnõu koos 82 lehekülje pikkuse seletuskirjaga esimest ja ainsat korda arvamuse avaldamiseks pühadevahelisel ajal (seda oleks võinud ju vähemalt 14. detsembril teha?), jättes arvamuse andmiseks formaalselt 4 tööpäeva. Mõnitamise ja küünilisuse tipptasemest jäi puudu vaid seik, et kaaskirja lõppu ei olnud lisatud „Kaunist aastavahetust!" või midagi sellist.
Eelnõu kaaskirjas on lause: „Arvestades teema kiireloomulisust, siis palun Teie seisukohta hiljemalt 2. jaanuaril 2023. a.". Milles seisneb teema kiireloomulisus, jääb täiesti arusaamatuks, kuigi vastuse sellele võib ehk leida käesoleva kirja punktist 2.
Eeltoodust tulenevalt soovitame kõnealuse eelnõuga seotud Rahandusministeeriumi ametnikel tutvuda Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga, millega nad ilmselgelt oma ministeeriumis töötamise aja jooksul tutvunud ei ole, sest sellest, kuidas seaduseelnõu menetlema peab, ei paista neil aimu olevat. Seniks aga tuleb eelnõu menetlemine peatada.
Eelnõu sisust ja poliitilisest tellimusest
13 detsembril 2022 Rahandusministeeriumis toimunud kohtumisel, millel eelnõu autorid ise ei osalenudki (sic!), ütlesid minister ja temaga kaasas olnud ametnikud muu hulgas, et eelnõu puhul on tegemist poliitilise tellimusega ja et eelnõu peab jõudma jaanuari teisel nädalal kindlasti Riigikokku, sest nii olevat käskinud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. See, kas see tõele vastab, ei ole meie hinnata, aga ilmselgeks sai asjaolu, et hoiu-laenuühistute arvamuse küsimine enne eelnõu esitamist Riigikogule saab olema vaid formaalsus ning ühegi märkusega arvestada ei kavatseta, sest selleks pole aegagi. Kaaskirjas nimetatud „teema kiireloomulisus" vaid kinnitab seda seisukohta.
Tartu Hoiu-laenuühistu on esitanud oma üldised seisukohad Rahandusministeeriumi kavandatavate muudatuste hukatuslikkuse osas juba varem, sest eelnõu ettevalmistajad (nimeliselt näiteks Thomas Auväärt) on midagi sarnast üritanud erinevatele ministritele ette suruda juba aastaid, kuid senini tulutult. Eesti Hoiu-laenuühistute Liit on aastal 2020 esitanud ka omapoolse eelnõu hoiu-laenuühistute seaduse muutmiseks, kuid see on Rahandusministeeriumi poolt arvesse võtmata jäetud ning mingit arutelu pole toimunud.
Nii ongi kokku saadud eelnõu, mis kas vastavalt poliitilisele tellimusele või ametnike küündimatusele tooks seadusena jõustumise korral kaasa hoiu-laenuühistute kui ühistegelise ettevõtluvormi hävingu Eestis. Põhjendused, miks see nii on, oleme korduvalt Rahandusministeeriumile esitanud, kuid need on jäänud tähelepanuta ning ei vääri seega siinkohal üle kordamist – kõik on arhiveeritud ning Rahandusministeeriumile ka teada.
Üks detail väärib veel esitamist. 13. detsembri 2022 kohtumisel ütlesid Rahandusministeeriumi esindajad, et Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu aastal 2020 esitatud eelnõust võeti tänasesse eelnõusse sisse reklaamiseadusesse tehtavad muudatused intressi reklaami keelamiseks. Paraku meile valetati. Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu pakutud eelnõus oli muu hulgas kirjas reklaamiseaduse § 29 täiendamine lõikega 37 järgmisest sõnastuses:
"(37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.".
Ettepaneku mõte oli võrdse kohtlemise põhimõttel keelata intressi reklaamimine nii krediidiasutuste kui ka finantseerimisasutuste poolt. Sellest ettepanekust sai Rahandusministeeriumi „spetsialistide" töö tulemusena eelnõusse järgmine säte:
„(3) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra."
Seega oleks intresside reklaam keelatud vaid hoiu-laenuühistute puhul, mis veel kord näitab, kui väga miskipärast vihatakse Rahandusministeeriumis just hoiu-laenuühistuid ning ollakse valmis neid eraldi diskrimineerima.
Piisab sellest ühest näitest, et saada tervikpilt kogu eelnõu olemusest – hävitada Eestis ühistuline finantstegevus. Kas selleks on tõesti poliitiline tellimus, et muuta Eesti kogu maailmas unikaalseks?
Kokkuvõte
Eeltoodust tulenevalt ei hakka Tartu Hoiu-laenuühistu Rahandusministeeriumi „armust" antud aja jooksul eelnõu isegi detailselt analüüsima, vaid oleme põhimõtteliselt sellele ja sellisele asjamisele vastu ning nõuame, et juhul, kui hoiu-laenuühistute tegevust soovitakse kuidagi täiendavalt reguleerida, toimuks selle kavandamine kooskõlas kirja punktis 1 viidatud õigusaktidega ning kaasamise hea tavaga. Et rahandusminister kohtumisel hoiu-laenuühistute esindajatega viitas sellele, et tegemist on poliitilise tellimusega ja eelnõu sellisel kujul peab jõudma jaanuari keskpaigaks Riigikokku, et see suudetaks vastu võtta enne märtsis toimuvaid valimisi, siis peame oma „võitlustandri" üle viima Riigikogu tasemele, kus loodetavasti valitseb veel terve mõistus, sest Rahandusministeeriumi jaoks on asjassepuutuva huvirühma seisukohad paljas õhk.
Kaunist aastavahetust soovimata,
Andro Roos, juhatuse esimees
Märt Riiner, juhatuse liige
Harry Raudvere, nõukogu esimees