Michigani Ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et roheüleminek võib küll paista toreda mõttena, aga selleks vajalikku kogust vaske pole mitte kusagilt võtta.
Uuringus lahati viimase 120 aasta vasekaevandamise andmestikku ja võrreldi seda vasekogusega, mida on vaja nii Ameerika Ühendriikide kui maailma majanduse üleviimiseks elektrisõidukitele ning elektrivõrgu muutmiseks päikese- ja tuulepõhiseks, vahendab Just the News.
Kui jätta välja poliitilised kliimakavad, siis ainuüksi tänase nõudluse rahuldamine nõuab aastatel 2018–2050 115 protsenti rohkem vaske kui on kaevandatud kogu inimkonna ajaloo jooksul kuni aastani 2018. Rohelise ülemineku vasenõudluse rahuldamiseks peaks järgmiste aastakümnete jooksul avama maailmas igal aastal vähemalt kuus suurt vasekaevandust
40 protsenti sellest vasest nõuaks ainuüksi elektrivõrgu kohendamine vastavaks elektrisõidukitega tekkivatele nõudmistele.
Üks uuringu autoritest, Michigani Ülikooli maa ja keskkonnateaduste professor Adam Simon leiab: "Ma olen igati roheülemineku poolt, kuid seda tuleb teha viisil, mis on võimalik,."
Aastakümnete pikkuse kogemusega maavarade kaevandamisele keskendunud majandusteadlane David Hammond väidab, et isegi aastas ühe suure vasekaevanduse avamine pole võimalik. Hetkel töötab maailmas 20 suurt vasekaevandust, millest kaks asuvad Ameerika Ühendriikides. Kokku toodavad maailma vasekaevandused aastas kuskil 22 miljonit tonni vaske.
Turuuuringute ettevõte S&P Global hindab, et maailma vasevajadus küündib käesoleva sajandi keskpaigaks aastas 50 miljoni tonnini.
Hammondi sõnul on olukord metallidega hetkel niivõrd segane, et keegi ei taha ennustada, mis täpsemalt juhtuma hakkab. "Me ei taha teha ennustusi, sest meil pole aimugi, mis juhtuma hakkab. Mängus on liiga palju geopoliitilisi, poliitilisi ja tööstusvaldkonna tegureid, mille tõttu on väga-väga keeruline ette näha, milliseid metalle, kui palju ja millal vajatakse."
Näitena, kui kiiresti võivad olukorrad muutuda, tõi ta elektrisõidukite müüginumbrid. Mitmeid aastaid ennustatakse, et Ameerika Ühendriikides on peatselt kõik autod elektriajamitega. Samal ajal on automüüjate laoplatsid müümata elektrisõidukitest pungil, autotootjate elektrisõidukite tootmisliinid on miljarditega kahjumis ja tootmisvõimsuseid tõmmatakse kokku.
Hammondi sõnul ei aita roheülemineku vasevajadust katta ka taaskasutus. Täna suudetakse taaskasutada kuskil 15–20 protsenti vasest. Majandusteadlase sõnul on vase eraldamine teistest metallidest keeruline, mille tõttu pole see piisav lahendus kasvavale vasenõudlusele.
Väga suureks takistuseks on samuti bürokraatia. Arizona osariigis kavatsetakse avada uus Resolution Copper nimeline vasekaevandus, mis toodaks aastas pool miljonit tonni vaske. Täna toodetakse Ameerika Ühendriikides aastas nimetatud metalli kuskil miljon tonni. Resolutioni kaevandust hakati arendama 30 aastat tagasi.
Hammondi sõnul eelneb bürokraatlikule asjaajamisele lisaks varude uuringute periood, mis võib kesta kahekümnest viiekümne aastani. Täna töötavate vasekaevanduste maardlaid hakati uurima 1960. aastatel.
Kui uue vasekaevanduse varud on selged ja paberid korras, siis kaevanduse tootmiseks vajaliku taristu ehitamine võtab aega kolm kuni viis aastat.
Lisaks on võimalik laiendada olemasolevaid kaevandusi, kuid see tähendab vasemaagi kvaliteedi langust, mille tõttu tuleb töödelda rohkem maapinda, mis muudab vasekilo kallimaks.
Asjatundjad rõhutavad, et vask on ainult üks roheliseks üleminekuks vajalik metall, teiste metallide vajalikus koguses tootmisel seisavad ees vasega sarnased raskused ja mõne puhul ületamatud takistused.
Michigani Ülikooli teadlased loodavad, et nende uuring jõuab poliitikute lauale ja need vaatavad üle oma roheeesmärkide tähtajad ning sätivad nõudmised vastavaks oludele, mida tegelikult on võimalik saavutada.
Toimetas Karol Kallas