Saksamaal Madgeburgi linnas elav 62-aastane meesterahvas on lasknud 29 kuu jooksul teha endale väidetavalt üle kahesaja kaheksat erinevat tüüpi Covid-19 süsti.
Teadlaste kinnitusel pole tema immunoloogiline olukord erinev kolm Covidi süsti saanud inimeste omast, vahendab Epoch Health.
Teadusajakirjas Lancet Infectious Diseases (Lancet nakkushaigused) avaldatud uuringu käigus uurisid teadlased hüpervaktsineeritud meest ja tuvastasid, et ülemäärastel süstidel polnud mehe immuunvastusele märkimisväärset kasulikku ega kahjulikku mõju. Samuti ei leitud ühtegi Covidi süstide kõrvalnähtu.
Friedrich-Alexander Ülikooli teadlased kuulsid ülesüstitud mehest ajakirjanduse vahendusel ja võtsid temaga ühendust. Mehe kinnitusel on ta "isiklikel põhjustel" lasknud omale teha 217 Covidi süsti, millest 134 on dokumentaalselt tõestatud.
Kuni kõnealuse uuringuni ei olnud hüpervaktsineerimise mõjude kohta suurt midagi teada.
Uuringute käigus vaadeldi meesterahva terviselugu, tema vere ja süljeproove. Alates 2019. aasta novembrist kuni 2023. aasta oktoobrini võetud 62 proovi põhjal tuvastati, et hüpervaktsineerimine suurendas küll kohanemispõhise tõvekindluse (adaptiivse immuunsuse) kvantiteeti, kuid mitte selle kvaliteeti.
Leiti, et peale korduvat süstimist langes kehas antikehade hulk.
Inimese tõvekindluse süsteem jaguneb kaheks osaks: kaasasündinud (üldiseks) tõvekinduseks ja kohanemispõhiseks (spetsialiseeritud) tõvekindluseks. Kaasasündinud tõvekindlus on inimorganismi esimene kaitseliin haigusidude vastu. Vaktsiinid mõjutavad kohanemispõhist tõvekindlust. Kohanemispõhine immuunsüsteem koosneb eri liiki rakkudest ja antikehadest, mis võtavad immuunkaitse üle juhul kui kaasasündinud immuunsüsteem haigusidusid hävitada ei suuda. Sellel on võime haigusidud meelde jätta, mille tõttu suudab see korduva nakatumise korral kiiremini reageerida.
Uuringus tuvastati, et mehel oli suur hulk SARS-CoV-2 vastaseid efektor T rakke. Võrreldes 29-liikmelise kontrollgrupiga, kes olid saanud kolm Covidi süsti, oli tema efektor T rakkude hulk veelgi suurem.
Kuigi mehel polnud ühtegi märki nakatumisest Covid-19sse, mida kinnitasid korduvad PCR ja antigeeni testid ja tema immuunsüsteem ei olnud kurnatud, leiti uuringus, et tema immuunvastus saab tuleneda vaid korduvast süstimisest.
Kogu hüpervaktsineerimise tsükli jooksul ei teatanud meesterahvas ühestki süstiainete kõrvalnähust. Samas uuringus ei ole märgitud, kas mehel on mõni krooniline või varasem tõsine haigus, mis võis 29-kuulise süstikuuri jooksul areneda.
Teadlaste sõnul pole ülesüstimine mõistlik, see ei anna suuremat kaitset ja inimesed peaksid üldjuhul jääma soovitatud vaktsiinidooside hulga juurde.
Mehe ülesüstmist uuris ka prokuratuur, mis tuvastas üheksa kuu jooksul tehtud 130 süsti. Ülejäänud süstide arv põhineb meesterahva kinnitusel. Kui see inimene on 29 kuu jooksul saanud 217 süsti, tähendab see ühte süsti iga nelja päeva järel.
Dokumentidest selgub, et esimese süsti sai ta 2021. aasta juunis ja see oli Johnson & Johnsoni toode. Järgmisena lasi ta omale teha AstraZeneca, Moderna, Sanofi, GlaxoSmithKline'i ja Pfizeri monovalentse, bivalentse ning uuendatud süstid.
Mees lasi endale 2021. aastal teha 16 süsti, 2022. aasta jaanuaris 48 süsti, sama aasta veebruaris 34 ja märtsis kuus süsti. Siis sekkusid prokurörid.
2022. aasta aprillis kirjutas Saksamaa ajakirjandus, et sama linna 60-aastane meessoost elanik on lasknud ennast süstida 87 korda ja mõnel päeval on ta saanud kolm süsti. Mees arreteeriti vaktsineerimiskeskuses kahtlustusega, et ta müüb kolmandatatele isikutele vaktsiinipasse. Tema vastu pole seni esitatud ühtegi kriminaalsüüdistust.
Teadlaste kinnitusel ei saa ühe meesterahva süstisaaga põhjal teha üldistavaid järeldusi.
Toimetas Karol Kallas