Taani sotsioloogia- ja politoloogiateadlased vaatasid 2020. aastal üle 87 ühiskondade rahvuslikku mitmekesisust käsitlevat teadustööd ning tõdesid, et paljurahvuselisuse ja vähese ühiskondliku usalduse vahel on märkimisväärne seos.
Aus ja ideoloogiliselt erapooletu sotsioloogiateadus kinnitab läbivalt, et "kõrge usaldusega" ühiskonnad on märkimisväärselt edukamad kui üksteist mitteusaldavatest inimestest koosnevad riigid. Selle valdkonna põhiteosteks peetakse Rand Corporationi teaduri Francis Fukuyama teost "Usaldus: sotsiaalsed voorused ja jõukuse loomine" ja Harvardi Ülikooli politoloogiaprofessori Robert Putnami raamatut "Mängides üksi bowlingut: Ameerika [Ühendriikide] kogukonna kokkukukkumine ja elluäratamine".
Lühidalt võib osutatud sotsiaalteadlaste mõtted võtta kokku: usaldus vähendab tehingutega seotud kulutusi, edendab koostööd ja võimaldab tõhusat majanduslikku ning sotsiaalset läbikäimist.
Kopenhaageni ja Århusi ülikoolide teadlaste uuring kannab pealkirja "Rahvuslik mitmekesisus ja sotsiaalne usaldus: selle jutupunktid ning meta-analüütiline ülevaade".
Kokkuvõttes kirjutatakse:
"Kas rahvuslik mitmekesisus kulutab sotsiaalset usaldust? Jätkuv sisseränne ja kaasnev rahvuslik mitmekesisus on tõstatanud kaasaegsetes ühiskondades sellega seoses olulisi küsimusi, kuid külluslikult kirjanduses osutatud küsimusele väga palju selgeid vastuseid ei anta. Käesolevas ülevaates … käsitletakse 87 uuringus antud 1001 hinnangut. Ülevaates selgitatakse tuumik käsitlusviise, tuuakse välja asjakohased arutelud ja hinnatakse rahvuslikku mitmekesisust ning ühiskondlikku usaldust käsitleva kirjanduse põhiväiteid. … Me tuvastasime kõikides uuringutes statistiliselt märkimisväärse negatiivse seose rahvusliku mitmekesisuse ja ühiskondliku usalduse vahel."
Lühemalt võib Taani teadlaste uuringust järeldada, et kui soovitakse hävitada ühiskonna sidusus ja jõukus, on selleks ideaalseks tööriistaks massisisseränne.
Mida massisisseränne ühiskondadega teeb, selgitab näiteks Saksamaa majandusteadlane Thilo Sarrazin kolmes eesti keeles ilmunud raamatus.
Paljurahvuselisuse tagajärgede üheks parimaks tõestuseks on ilmselt Rootsi, mis peale Teist maailmasõda oli üks maailma edukamaid tööstusriike, kuid millest tänaseks on saanud Euroopa "mõrvapealinn".
Toimetas Karol Kallas