Kanada füüsikaprofessor Denis Rancourt on koostanud põhjaliku maski kandmisega kaasnevate mõjude teadusuuringute kokkuvõtte. Pikaajaline maskikandmine võib uuringute järgi põhjustada tervise halvenemist, krooniliste haiguste teket ja raskenemist ning enneaegse surma.
Füüsikaprofessor Rancourt, kes täna töötab Ontario Kodanikuõiguste Ühingu (Ontario Civil Liberties Association) heaks, on koostanud uuringu (PDF) pealkirjaga "Näomaskide põhjustatud kahjude teadusuuringute ülevaade, seisuga veebruar 2021" (Review of scientific reports of harms caused by face masks, up to February 2021). Ülevaates vaadeldakse uuringuid, milles kirjeldatakse millist mõõdetud ja võimalikku kahju põhjustavad maskid neid kandma sunnitud töötajatele, lastele ning laiemalt kogu elanikkonnale.
Uuringu tutvustuses kirjutab dr Rancourt:
[Maskikandmise sunni näol on] tegemist näitega kui võimas on propaganda, kuidas võetakse üle terveid institutsioone (institutional capture) ja sooviga näidata sotsiaalset muganemist, sunnitakse elanikkonda Covid-19 ajal kandma maske. Sellise sunni kahjud on käegakatsutavad, need kestavad tõenäoliselt kaua ja on hiiglaslikud. Tähelepanuta ei saa jätta samuti olukorda, kuidas inimesi treenitakse psühholoogiliselt alluma absurdsetele ja otseselt kahjuliku mõjuga meetmetele. Käesolevas uuringus ma vaatlen kuhjuvaid tõendeid, kuidas üleüldine maskikandmise kohustus teeb inimestele ja ühiskonnale kurja ning sellest pole mitte mingisugust tuvastatavat kasu.
Füüsikaprofessor jätkab sissejuhatuses:
Järgides ettevaatuspõhimõtet, on valitsuse kohustus tagada, et kavandatavate meetmetega ei kaasne märkimisväärne oodatav kahju ja seda eriti [kehaliselt] terve elanikkonna suhtes rakendatavate meditsiiniliste abinõude puhul. Covid-19 pandeemia ajal ettevaatuspõhimõtet sellisel kujul järgitud ei ole. Üleüldised maski kandmise kohustused Kanada provintsides olid isegi karmimad, kui Maailma Terviseorganisatsiooni kvalifitseeritud soovitused. Sellist hoolimatut valitsuse ülereageerimist on käsiteldud ka hiljutistes teadusuuringutes. Allpool on toodud mõned näited.
1) Juba 2020. aasta 20. aprillil vastustasid Lazzarino et al. ettevaatuspõhimõtte loogika väärastamist nii teadlaste kui poliitikute poolt. Üheks selliseks väärastumise näiteks võib tuua väite, et "valitsused peavad langetama otsuseid ilma lõpliku tõendusmaterjalita, lihtsalt igaks juhuks".
"Kuigi kõnealuse [ettevaatus]põhimõtte kohta pole olemas ühest universaalset määratlust, siis ettevaatuspõhimõtet rakendades üritatakse tagada, et teadlased ja poliitikakujundajad ei eiraks sekkumisega kaasnevaid võimalikke kahjulikke kõrvaltoimeid. […]
Covid-19 kontekstis tõstavad suurem osa teadusartiklitest ja juhistest esile kirurgimaski kandmisega avalikus ruumis kaks võimalikku kaasnevat kõrvalmõju [petlik turvatunne ja vale maski kandmise viis], kuid meie hinnangul on veel mitmeid kaasnevaid toimeid, millele peaks tähelepanu pöörama enne kui pannakse paika miljardeid inimesi puudutav üleilmne avalik tervisepoliitika. […]
[…] Elanikkonna kirurgimaski kandmise puhul tuleb kvantifitseerida võimalikud keerukad positiivsed ja negatiivsed vastasmõjud. Täna ei ole aeg, kus me võime tegutseda ilma tõestusmaterjalita."
Lazzarino 2020: Kiire vastus: Covid-19: olulised võimalikud maskikandmisega seonduvad kaasmõjud, millega me peame arvestama. ("Rapid Response: Covid-19: important potential side effects of wearing face masks that we should bear in mind". Antonio Lazzarino, A Steptoe, M Hamer, S Michie. 20 April 2020. BMJ.)
2) 2020. aasta 13. augustil hoiatasid kirurgid Frountzas et al., et Covid-19 kaasnev iskiklike kaitsevahendite (IKV) kasutamise sundus võib kirurgide puhul seada hoopis ohtu patsiendid (sama võib öelda rongi-, trammi-, bussijuhtide ja teiste suurte rahvahulkade teenindajate kohta): "Kas teine rangete piirangute periood kehtestatakse või mitte, tuleb kirurgide puhul uurida IKV Covid-19 vastu kasutamise turvalisust. Igasuguste IKV-de kasutamine tõstab kirurgi kehatemperatuuri ja põhjustab higistamist, mis omakorda põhjustab kirurgile ebamugavust ning seda eriti pikkade ja keerukate operatsioonide puhul. Nii nagu eelpool sai mainitud, paistab, et IKV-dega kaasnevad tõsised kõrvalmõjud, nagu näiteks tervishoiutöötajate dermatoosid ja peavalud. Samamoodi IKV-de põhjustatud ebamugavus ja kõrvalmõjud operatsioonide ajal võivad põhjustada kirurgil ängi ning nõtrust ja seda raskete operatsioonide ajal."
M. Frountzas, C. Nikolaou, D. Schizas et al.: Isiklikud kaitsevahendid Covid-19 vastu: Vajalikud kirurgidele, kahjulikud patsientidele? Ameerika Kirurgia Ajakiri. 13. august, 2020. (M. Frountzas, C. Nikolaou, D. Schizas et al.: "Personal protective equipment against COVID-19: Vital for surgeons, harmful for patients?", The American Journal of Surgery. 13 August 2020.)
3) 22. novembril 2020. aastal avaldatud uuringus selgitas Dr. Vainshelboim üheselt mõistetavalt: "… Kuigi meil ei ole näomaskide tõhusust kinnitavaid teaduslikke tõendeid, siis kahjulikud füsioloogilised, psühholoogilised ja tervisemõjud on kindlad [teaduslikud faktid]. On aruteldud, et näomaskid kahjustavad turvalisuse ja tõhususe profiili ning nende kasutamisest tuleks hoiduda. Käesolev artikkel võtab kokku Covid-19 ajal näomaskide kandimist puudutavad teaduslikud tõendid.
Näomaski pikaajalise kandmise tervisemõjud: pikaajaline näomaski kandmine toob väga tõenäoliselt kaasa halvavad tervisekahjud. Kestev hüpoksiline-hüperkapniline seisund seab ohtu normaalse füsioloogilise ja psühholoogilise tasakaalu, see muudab kandja terviseseisundi märkimisväärselt halvemaks ja aitab kaasa krooniliste haiguste väljakujunemisele ja/või ägenemisele. (10 viidet.)
Kokkuvõte: Näomaskide kandmisega seoses on tõestatud, et sellega kaasnevad olulised füsioloogilised ja psühholoogilised kõrvalmõjud. Nende kõrvalmõjude seas võib välja tuua hüpoksia (hapnikuvaegus), hüperkapnia (hingamispuudulikkus), hingeldamine, [organismi] suurenenud happelisus ja toksilisus, käivitub stressi ja hirmu reaktsioon, tõuseb stressihormoonide tase, käivitub immunosupressioon, tekivad nõtrus, peavalud, halveneb mõtlemisvõime, kasvab vastuvõtlikkus viirus- ja nakkushaigustele, tekib krooniline stress ja depressioon. Pikaajaline maskikandmine võib põhjustada tervise halvenemist, krooniliste haiguste teket ja raskenemist ning enneaegse surma."
Vainshelboim B: Näomaskid Covid-19 ajastul: Tervisehüpotees. Medical Hypotheses. 2021;146:110411. (Vainshelboim B. "Facemasks in the COVID-19 era: A health hypothesis". Medical Hypotheses. 2021;146:110411.)
Maskikandmisest põhjustatud kahjusid on dokumenteeritud suures hulgas teadusuuringutes, eriti valdkondades, mis puudutab tervishoiutöötajaid, koolilapsi, vastsündinuid ja elanikkonna bakteriaalseid nakkushaiguseid, mis on välja toodud allpool.
Kontekst. Riski-kasu-kahju analüüs
Riskimise ja sellest saadava kasu-kahju vahekordi analüüsides on laiema poliitikakujundamise juures olulised kolm küsimust:
- Milline on Covid-19 põhjustatud risk?
- Kas on olemas konkreetseid tõendeid, et näomaskid vähendavad Covid-19 seotud riske?
- Kas näomaski kandmisega kaasnevad mingid kahjud?
Mis puutub esimesse küsimusse (kui ohtlik on Covid-19?), siis tänases faasis, peaaegu aasta peale seda kui WHO kuulutas välja pandeemia (11.03.2020; käesolev uuring on avaldatud veebruaris), on võimalik üleilmse statistika põhjal välja arvutada kõige suurem tõenäosus (aasta kohta) surra Covid-19 kätte.
Risk = pandeemiaaasta surmade arv / inimeste arv.
Risk < 2,43M / 7,8Mlrd = 0,03% (WHO statistika, veebruar 2021).
Nimetatud aastane üleilmne risk (0,03%) surra Covid-19 kätte on kõige kõrgem piir, sest Covid-19 surmad, mida riigid WHO-le ette kannavad, on "surmad Covid-19ga", mitte surmad, mis on "põhjustatud" ainult Covid-19st. Samuti pole usaldusväärsed Covid-19 määramiseks kasutatavad RT-PRC testid ja kuna Covid-19 määratakse tihti ainult sümptomite põhjal ilma viiruse laboratoorse tuvastamiseta, siis globaalses kontekstis on suur tõenäosus, et inimesed on Covid-19 surmasid raporteerides kallutatud.
Mis on veelgi olulisem, siis viidatud riski ülemine määr (0,03%) on veelgi enam ülehinnatud, sest see ei võta arvesse väga suurt ja üldteada vanusega seotud võimalust surra Covid-19sse. Vastavalt vanusetundlikkusele arvutatakse korrigeeritud kõrgeim Covid-19 surma riskimäär järgnevalt: (Korrektsiooni on vaja, sest Covid-19 surm ei võta ära nii palju elamata aastaid kui mõni teine põhjus, mis vanusest ei sõltu.)
- Üleilmne keskmine vanus: 29,6 aastat.
- Üleilmne oodatav eluiga sündides: 71,5 aastat.
- Maa elanikkond: 7,8 miljardit.
- Üleilmne eluaastate varu kokku: 7,8mlrd ✕ 71,5 – 29,6 aastat = 327 miljardit eluaastat.
- Keskmine Covid-19 tõttu kaotatud eluaastate arv on 0,5 kuni 5 aastat, ehk keskmiselt 2,75 aastat.
- Üleilmne Covid-19 tõttu kaotatud eluaastate arv aastas. 2,43M (Covid-19 surmade arv veebruari seisuga) ✕ 2,75 (keskmiselt kaotatud eluaastad) = 6,68 miljonit eluaastat (Covid-19 pandeemia) aasta kohta.
- Korrigeeritud risk < 6,68M / 327Mlrd = 0,002%
Vanusega korrigeerimata Covid-19 suremise riski ülemine määr (0,03%) on viis korda väiksem kui risk surra Kanadas vähki. Vanusetundlikkusega korrigeeritud (kaotatud eluaastaid arvestades) kõige kõrgem riskimäär (0,002%) on viis korda väiksem kui aastane risk jääda Ameerika Ühendriikides auto alla.
Mis puutub teise küsimusse (kas on tõestatud, et näomaskid vähendavad Covid-19 nakatumise riski?):
- Ainus võimalus teaduslikult maskide tõhusust mõõta on juhuslikustatud kliiniline uuring, mis annab "kontrollitud tulemuse" (laboratoorselt kinnitatud nakatumine), millega koos tuleb välja, et: a.) maskide kandmise tõhusus võrreldes teiste tuntud ja tundmatute mõjuritega on väike, b.) erinevate inimeste vastuvõtlikkus nakkusele on võrreldes keskmisega väga erinev ja c.) iga sellise alla kehtestatud standardeid tehtud uuringu puhul on võimalus, et andmeid tõlgendatakse kallutatult.
- Tänaseks on tehtud 15 poliitikakujundamise mõõtu kontrollitud tulemustega juhuslikustatud kliinilist maski kandmise mõjude uuringut tervishoiu, konkreetse kogukonna ja tavaelanikkonna keskkonnas. Kõiki uuringuid, välja arvatud kõige viimased, on analüüsitud formaalses teaduskirjastamise kontekstis. Kõik viisteist uuringut leiavad, et maski kandmine ei vähenda statistiliselt olulisel määral nakatumise ohtu. Teistpidi öeldes, maskikandmisest on, juhul kui üldse, nii vähe kasu, et teadusuuringutega pole seda võimalik tuvastada.
- Valitsuse väited, et maskidest on midagi tolku, on häbematu propaganda, mis toetub madala kvaliteediga ja tähtsusetutele uuringutele (viidatud uuringus näide 54).
- Selle tõttu eeldus, et maskidest on midagi kasu, on väär. Sellise väite lükkab ümber teadus. Riskide vähendamine maskide abil on nii tühine, et seda pole võimalik tavaliste ja üldtunnustatud statistiliste kriteeriumide alusel tuvastada.
Pole olemas usaldusväärset ja poliitikakujundamise mõõtu tõestust, et näomaskidest oleks Covid-19 põhjustatud riskide maandamiseks mingit kasu.
Mis puutub kolmandasse küsimusse (Kas maskikandmine on kahjulik?), siis nagu ülalpool mainitud, avaldatakse käesoleval hetkel üha rohkem uuringuid kahjude kohta, mida põhjustab maskikandmine. Ei ole mingit kahtlust, et pikaajaline maskikandmine toob tervetele inimestele kaasa märkimisväärseid kahjusid ja tegutsemisvõime languse.
Professor Rancourt jätkab veel pikalt ja käesolevas artiklis toodud väidetele leiab allikad tema uuringus. Maskikandmisega seotud "põnevat" teavet jagub tema tekstis veel külluses.
Käesoleva uuringute ülevaatega on seotud ka päris suur skandaal. See avaldati algselt teadlaste ja kraadiõppurite suhtlusvõrgustikus ResearchGate, kuid peatselt eemaldati väidetavalt sobimatu ja vastuolulise sisu tõttu. ResearchGate'i suuromanik on Bill Gates.
Maskikandmise mõjude teemal on kirjutanud kylauudis.ee portaalis ülevaate ka bioloog ja psühhoterapeut Tauno Jürgenstein.
Toimetas Karol Kallas