Valge Maja avas meedia häbiposti
Aeerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kantselei avas ilmavõrgukeskkonna, milles reastatakse korporatistliku meedia nurjatused ja selgitatakse, mis neil viga on.
Aeerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kantselei avas ilmavõrgukeskkonna, milles reastatakse korporatistliku meedia nurjatused ja selgitatakse, mis neil viga on.
Economist avaldas 19. novembril põhimõttelise juhtkirja, mille selgitab, et kuigi Volodõmõr Zelenskõile plahvatas näkku korruptsiooni aatompomm, oleks Vladimir Putini võit veel hullem.
Soroste, Euroopa Liidu ja lääne süvariigi “demokraatiamehhanismide” poolt rahastatud Piirideta Reporterid nimetas Slovakkia peaministri Robert Fico, Argentina presidendi Javier Milei ja ettevõtja Elon Muski “pressivabaduse kiskjateks”.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kaebas au haavamise ja laimamise eest kohtusse ühe ingliskeelse korporatistliku meedia olulisema väljaande New York Timesi ning kirjastuse Penguin Random House'i.
Süvariigi propagandakanal Politico leiab, et Charlie Kirk tapeti põhjusel, kuna Donald Trump ei suuda Ameerika Ühendriikide ühiskonda ühendada.
2009. aastani tegutsenud meediamaja Hollinger Internationali omanik Conrad Black kirjutab New York Sunis, kuidas Washingtoni progressistlik nomenklatuur ja selle poliitiline ajakirjandus hakkavad alles nüüd mõistma, millisel määral nad alahindasid oma vaenlast.
Telekanal CBS News töötles USA demokraatide presidendikandidaadi Kamala Harrise intervjuud. Vastaskandidaadi Donald Trumpi sõnul tehti seda määral, mis võrdub valimistesse sekkumisega ja nõuab telekanalilt 20 miljardit dollarit kahjutasu.
Korporatistliku maailmakorra isandad ja selle ühisparteilased vaatavad õudusega otsa hävingule, mida kujutavad endast Donald Trumpi Ameerika Ühendriigid. Süvariigi korporatistlik meedia üritab midagi veel päris inimeste käest ära päästa.
Viimase nelja aastaga on ingliskeelse maailma korporatistliku meedia ühe tippväljaande Washington Posti päevane loetavus ilmavõrgus langenud 22 miljoni kontakti juurest kolme miljonini.
USA äärmuspahempoolse päevalehe Washington Posti omanik Jeff Bezos otsustas koos lehe juhtkonnaga, et esimest korda peale 1988. aastat ei toeta väljaanne Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ühtegi kandidaati.