Fanaatiline NATO-meelsus, mille raames on kõiki kahtlejaid ja kriitikuid häbistavate siltidega nurka surutud, on olnud viga, mis tänases olukorras hakkab end eriti teravalt tunda andma, leiavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Euroopa juhtivad poliitikud on hakanud tunnistama, et Ukraina sõja lõpetamine nõuab lõpuks dialoogi Venemaaga, kirjutab väljaande The European Conservative toimetaja Michael Curzon.
Hong-Kongi tuntud ajakirjanik Alex Lo selgitab ingliskeelses riigimeedias, miks Ursula von der Leyeni ja Kaja Kallase tõttu on nii Euroopa Liidu kui NATO “päevad loetud”.
Saates "Fookuses" arutleme USA poolt parasjagu teostatavast Venezuela režiimipöördest, mis jälgib süvariigi retseptiraamatut ning küsime, kas Eesti konservatiivid peaksid hüppama pea ees ühe või teise globaalse vastandpooluse kaitsele.
Aastakokkuvõttes räägime peamiselt välispoliitikast: analüüsime Euroopa Liidu ja USA administratsiooni suhteid Ukraina sõja kontekstis ning räägime lõhestunud MAGA-liikumisest, mis maadleb USA poliitilise süsteemi vallutanud Iisraeli lobiga.
Ameerika Ühendriikide luuredirektori Tulsi Gabbardi sõnul pole Venemaal jõudu terve Ukraina vallutamiseks ja veel vähem on sellel võimekust mõnele Euroopa riigile kallale tungida. Sõda soovivad ainult Euroopa Liit, NATO ja süvariik.
Geopoliitika analüütik Joshua Reid selgitab, miks Venemaa külmutatud varade ärastamine võib tähendada Euroopa Liidu eesmärgipäraselt korraldatud lõppu selle senisel kujul.
Seekordses saates tuleb juttu külmutatud Venemaa varade röövimisest ja Euroopa süstemaatilisest põhjalaskmisest Brüsseli nomenklatuuri poolt.
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on põhjuseks, miks Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Ukraina rahuläbirääkimiste laua taga pole eurooplasi, nende “ulm Venemaa strateegilisest kaotusest”.
