Vabariigi presidendi Alar Karise hinnangul pole seadus ka muudetud kujul kooskõlas põhiseadusega, kuna sellega loodud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus 18. juunil 2025 vastu võetud „Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse". Seekord juba teist korda järjest.
Karis viitab põhjenduses seaduse uue versiooni seletuskirjale, kus keelatakse usulistele ühingutele ohu korral mitte ainult halduslikud ja majanduslikud, vaid ka õpetuslikud sidemed välismaise isikuga (sidemeid, mis tekivad "usu tunnistamise, selle viljelemise, usuliste talituste ja teenistuste kaudu").
"Kui seadusega loodud keeld puudutaks üksnes halduslikke ja majanduslikke sidemeid ohtliku välismaise isikuga, siis oleks see tõenäoliselt kooskõlas põhiseadusega. Kiriku õpetusele ja usutalitustele võib keelde seada aga üksnes siis, kui puuduvad teised vahendid seaduse eesmärgi saavutamiseks," põhjendab president.
Karis nendib, et kuigi seletuskirjas ja riigikogu istungitel rõhutati ennekõike halduslike sidemetega seotud ohtu, kõneleb seadus hoopis laiemalt sidemetest, mis tekivad põhikirja alusel.
"Kirikute ja koguduste seadus § 12 lg 1 loetleb, mida usulise ühenduse põhikiri peab sisaldama. See loetelu hõlmab ühelt poolt halduskorraldust: juhtimis- ja järelevalveorganite struktuuri, nende moodustamise korda ja pädevust, juhatuse liikmete valimise või nimetamise korda, vaimulike staatust ja hierarhiat, vara kasutamise ja käsutamise korda. Lisaks peab aga põhikirjas olema määratletud usulise ühenduse õpetuslik alus. Niisiis keelab vastuvõetud seadus mitte ainult halduslikud ja lepingulised, vaid ka õpetuslikud sidemed välismaise isikuga, kui see isik kujutab ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale," kirjutab Karis oma otsuse põhjenduses.
"Praegusel juhul sätestab seadus üldise sidemete keelu, jättes täielikult arvestamata selle, kui laialt ja kohustuslikult Eesti usuline ühendus oma õpetuslikke sidemeid käsitab ja millised on tema enda seisukohad üksikutes küsimustes," toonitab president.
Presidendi hinnangul tekiks seaduse vastuvõtmisega olukord, kus seaduse rakendaja peab kontrollima mitte pelgalt välismaise isiku otsuseid ja juhiseid, vaid kõiki tema mitteformaalseid mõtteavaldusi ja seadma neist sõltuvusse Eesti usulise ühingu õigused.
"Seadusandja ei saa küll täielikult vältida määratlemata õigusmõisteid, ent kui riik seab nõudeid usulise ühingu õpetusele, siis on põhiõiguse piirangu selgus eriti tähtis. Praegusel juhul on seaduses ohu mõiste määratletud nii laialt, et rakendaja peaks ise sisustama üldsõnalisi nõudeid, näiteks hindama, milline usulise ühingu tegevuse aluseks olev dokument on sobiv, et tuvastada ajakohaseid sidemeid välismaise isikuga. Lisaks peaks aga rakendaja põhiseadusvastase tulemuse vältimiseks kohati lausa eirama seaduse selget sõnastust," märkis president.
Presidendi põhjendust jätta kirikute ja koguduste seadus test korda välja kuulutamata saab lugeda täismahus SIIN.
Toimetas Markus Järvi