Euroopa Liit käib alla ja seda juhib majanduslikult kirjaoskamatu nartsissist. Kui selline inimene saadetakse läbi rääkima Donald Trumpiga, siis vältimatuks tulemuseks ongi EL-i – USA kaubandusleping, kirjutab Euractivi majandusajakirjanik Thomas Moller-Nielsen.
Kõige alandavam Ameerika Ühendriikide – Euroopa Liidu kaubanduslepingu külg võib olla tõik, et keegi isegi ei tea kui alandav see Euroopa Liidu jaoks on tegelikult.
Nõndanimetatud "raamlepingu" – mis on Euroopa Liidu mahendsõna 27. juuli maffialaadse väljapressimise kohta – järele tõuseb keskmine Ameerika Ühendriikide tariifimäär Euroopa Liidu kaupadele esimesest augustist senise 13,5 protsendi asemel 16 protsendini. Seda on jaanuariga, kui Trump taas Valgesse Majja kolis, võrreldes kuskil seitse korda rohkem.
Ameerika Ühendriikide heasoovlikkuse eest lubas Euroopa Liit vähendada seni niigi pisikesi tollimakse suurele hulgale kaupadele, sealhulgas autodele, keemikaalidele ja toidule. Brüssel ostab samuti Ameerika Ühendriikidest suuremas koguses fossiilkütuseid ja relvit, seda rohkem kui 250 miljardi dollari eest aastas. See on pea koomiliselt suur number, mis muudab Euroliidu senise 50 miljardi suuruse kaubandusülejäägi Ühendriikidega haigutavaks puudujäägiks.
Mõistetavalt on nii halva kokkuleppe sõlmimine iseenesest saavutus omaette. Ühendkuningriik, mille majandus ja elanikkond on Euroopa Liidust viis korda väiksem, saavutas märkimisväärselt paremate tingimustega kokkuleppe. Mida Euroopa Liidu ametnikud toona halastamatult aasisid.
Euroopa Liidu õnnetuseks on kokkulepe – mida Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen nimetas "võimalikest parimaks" – kokkuvõttes hullem kui Brüssel hetkel väidab. Seda kolmel põhjusel.
Esiteks väidab EL, et selle alumiiniumi ja teraseekspordile on tagatud "kvoodisüsteem", mille järele piiratud kogus osutatud metallide eksporti maksustatakse väiksema määraga kui Trumpi kehtestatud 50-protsendine määr. (Haletsusväärsel viisil kinnitab Brüssel lisaks, et selline lahendus on kujundatud Ühendkuningriigi kokkuleppe järele.) Trump, siiski, eitab otseselt, et kaubandusleping katab nimetatud metalle. Mida kinnitavad ka Ameerika Ühendriikide kõrged ametnikud.
Sarnaselt väidab Liit, et leping sisaldab ravimeid ja täpsemalt, et ravimite tollimäär on maksimaalselt 15 protsenti. Seda peale "paragrahv 232" uurimise lõppu mõne nädala jooksul.
Taas, Trump eitas otse, et kokkulepe katab Euroopa Liidu 120 miljardi euro suurust ravimite eksporti Ameerika Ühendriikidesse. Mis on vastuolu, mida EL-i ametnikud ei vaevunud enne "läbi aegade suurima kaubandusleppe" väljakuulutamist selgitama..
(Segadust lisab Valge Maja "teabeleht", mis teavitab, et terast ja alumiiniumi kaubanduskokkulepe ei kata kuid ravimitööstuse tooted maksustatakse koheselt 15 protsendise tolliga.)
Lõppeks pole EL-i ametnikud jaganud mingisuguseid üksikasju, mida tähendab lubadus investeerida lisaks Ameerika Ühendriikide taristusse 600 miljardit dollarit. Mida tehakse järgmise paari aasta jooksul lisaks energia- ja relvaostudele.
Nagu selgub, on Jaapani kaubanduslepingus, mida EL kõige hoolikamalt jälgis, mitmed murettekitavad märgid. Ameerika Ühendriigid väidavad tõelise ristiisa kombel, et Jaapani poolt lubatud 550 miljardi suuruselt investeeringult teenitud kasumist kantakse 90 protsenti Ühendriikide maksumaksjatele. Mis on väide, mida Tokyo vihaselt eitab.
Kui komisjoni ametnikelt küsiti, kuidas Euroopa Liidu lubatud investeeringute kasumeid jaotama hakatakse, keeldusid nad vastamast. Selle asemel kinnitasid nad ajakirjanikele, et juhtugu mis iganes, puudutab see vaid erainvestoreid.
Üks ametnik selgitas: "Meie poolt vaadates on tegemist erarahaga. Jaapani puhul on need investeeringud suuremas osas maksumaksja raha."
Kõige juures on vihje koomilisele (võib-olla isegi kosmilisele) õigusemõitsmisele. Kui Leyen esitles käesoleva kuu alguses kaootiliselt Euroopa Liidu eelarvet, siis näitas ta selgelt välja, et ta ei hooli – või pigem ei saa aru – mida kahe triljoni euro avaliku rahaga kavatsetakse peale hakata. Kui eraraha suhtes näidatakse välja samasugust hoolimatust, nagu toimub EL-i – USA kaubandusleppe puhul, siis on see ainult õiglane.
Kuid 27. juuli sündmustes on suurem poliitiline õppetund. Tõesti, järele mõeldes, on antud kokkulepe pea vältimatu tulemus kui allakäigutrepil olev suurjõud paneb oma lootuse majanduslikult kirjaoskamatule, valelikule ja kuvanditest (imagodest) seestunud nartsissistile ning arvab selle peale, et antud inimene võiks pidada läbirääkimisi Donald Trumpiga.
Kui hullud on asjad tegelikult? Kui kaubandusleppe sõlmimisest on möödas ainult mõni päev, on juba selgumas, et Euroopa Liit ei hoidnud ära kaubandussõda, vaid andis ilma lahinguta alla.
Toimetas Karol Kallas