Majandusteadlane ja mõttekoja Ludwig von Mises Institut Deutschlandi juht Thorsten Polleit leiab Misesi majandusteemade portaalis, et euro on rahana ebaloomulik, kõike head ja ilusat hävitav fiat-raha konstruktsioon.
1818. aastal üllitas Inglismaa kirjanik Mary Wollstonecraft Shelley (1797–1851) õudusnovelli "Frankenstein: moodne Prometheus", millest sai üleilmne menuk. Selles loos paneb teadlane Victor Frankenstein laboratooriumis kokku inimese moodi olevuse ja tal õnnestub selle kehasse elu sisse puhuda. Peale elustamist soovib Frankenstein enda loodud olevuse kohe ära hävitada. Tema hinnangul on tegu deemoniga. Teadlane kutsub teda "vastikuks koletiseks" ja "neetud Saatanaks". Koletis mõistab hetkega, et on ära põlatud, tõrjutud ühiskonnast välja. Ta muutub õelaks ja kättemaksuhimuliseks ning põhjustab suurt ebaõnne, surma ja hävingut.
Piiride ületamine, nagu seda kujutab endast Frankensteini jumalavallatu soov luua elu, toob kaasa katastroofi.
Shelley Frankensteini on aastate jooksul tõlgendatud mitmel viisil. Üheks selliseks on, et piiride ületamine, nagu seda kujutab endast Frankensteini jumalavallatu soov luua elu, toob kaasa katastroofi. Sellega koos käib mõte, et inimese ülendamine kõrgemale kui talle on määratud, tema uhkus ja loodusevaenulik kontrollimatu inimlooming lõpeb halvasti.
Kui mõtiskleda pisut kauem ja vaadata hiljutisi arenguid, siis Frankensteini koletis meenutab kuidagi eurot, riikide ülest ühisraha, mis "päästeti laboratooriumist valla" 1999. aasta 1. jaanuaril.
Euro loodi kunstlikult kuulutades osalevate valuutade eelnevad vahetuskursid omavahel ja kunstliku euroühiku suhtes jäädavalt ühesuguseks ning selle järel osutatud valuutad ühendati. Rahvusvaluutad, nagu näiteks Saksa mark, Prantsuse frank, Austria schilling jne neelati eurosse ja euro pandi niiöelda neist kokku.
Kõik euro aluseks olevad rahad on ebaloomulikku tüüpi rahad.
Kõik rahvusvaluutad olid fiat-rahad. Teiste sõnadega, need kujutasid endast riigi poolt monopoliseeritud raha, mida sõna otseses mõttes tekitati eimillestki. Kõik need rahad olid seega ebaloomulikku tüüpi rahad. Ebaloomulikud selles mõttes, et need on looduse mõistes ebaloomulikud ja eriti seepärast, et neid ei loodud vabatahtliku koostöö kaudu. Selle asemel on tegemist monopoolse riigi poolt ülalt alla peale sunnitud rahaga. Euro, mis kujutab endast selle aluseks olevate fiat-valuutade konglomeraati, päris rahvuslike fiat-rahade kõik eetilised ja majanduslikud puudused.
Tõsi on samuti, et euro loojad jagasid igat sorti lubadusi ja koostasid hulgaliselt reegleid ning seaduseid, mille eesmärgiks on avalikkusele näidata, kui usaldusväärne raha on nende loodud euro-elukas. Näiteks sätestab Maastrichti leping, et Euroopa Keskpank (EKP), mille käes on eurovarude monopol, peaks olema poliitiliselt sõltumatu. Samuti väidetakse EKP kohta, et see peaks kindlustama "hinnastabiilsuse" (eufemism "hindade madala inflatsiooni" kohta) ja see ei tohi vastloodud eurodega katta euroala riikide eelarvepuudujääke.
Ühtegi euroga lubatud "head asja" pole teostunud.
Euroala liikmesriigid kängitseti samuti "rahapoliitilisse hullusärki": neil pole lubatud, nagu räägiti enne euro loomist, laenata aastas rohkem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja nende võlakoorem ei tohi ületada 60 protsenti SKT-st. Paraku on asjalood sellised, et kõik "head asjad", mida euro loojad inimestele lubasid, pole teostunud. Pigem vastupidi. Nende euroelukas toob kaasa ühe probleemi teise järel, mis omakorda põhjustab laiaulatuslikku majanduslikku viletsust. Näiteks on euroala riikide majandus kasvanud peale euro kasutuselevõttu hulga aeglasemalt kui enne seda.
Lisaks pole euroala liikmesriigid pidanud kinni võlareeglitest. Vastupidiselt lubatule on viimased 25 aastat võlatasemed roninud järjest kõrgemale. Majanduslikult paremal järjel olevate riikide netomaksumaksjad peavad maksma kinni vähem edukate riikide oskamatu juhtimise. Juhtunud on de facto võlakohustuste ühistamine (mutualization). 2013. aastal asutati nõndanimetatud Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) ja selle ülesandeks on kohustada netomaksumaksjaid andma ära hullumeelselt suuri rahasummasid majanduslikult vastutustundetute riikide võlgade katteks. EKP kujundab oma intressimäärade poliitikat vastavalt hädas riikide rahandusele, mis tähendab, et see rahastab uute eurodega euroala riikide võlakirjaemissioone, eelistatult üha uute riigivõlakirjade ostuprogrammide kaudu.
Igasugust elektroonilise rahatrükimasina keerutamise soovi pärsitakse üha vähem.
Tänaseks on euro valuutaliit äärmiselt lõhenenud, mida näitavad suurenevad Target 2 bilansid, milles kajastub euroala riikide vaheline hingemattev rikkuse ümberjaotamine. Target 2 puudujäägi riike rahastatakse Target 2 eelarve ülejäägiga riikide poolt. Igasugust elektroonilise rahatrükimasina keerutamise soovi pärsitakse üha vähem. Kui on vaja, siis EKP tagab de facto soodsate kasvikutega piiramatult krediiti, seda eriti majanduslikult keerulises olukorras riikide ja kommertspankade tarbeks.
2020. aastast kuni 2022. aastani poliitiliselt kohustuslike sulgemiste ja kriiside käigus suurendas EKP eriti suurel määral rahapakkumist tavainimeste jaoks, mis omakorda põhjustas väga kõrge hinnainflatsiooni, mis vähendas inimeste ostujõudu ja nende sääste.
Kokkuvõttes põhjustas euro, niipea kui see laboratooriumist lahti lasti, väga keerulisi probleeme, mida võib võrrelda isegi majanduskatasroofiga. See on Frankensteini koletise sarnaselt hakanud elama oma kontrollimatut elu. Euro ühisraha põhjustab ühe kriisi teise järel, sest sarnaselt Frankensteini koletisele on seegi sõna kõige otsesemas mõttes ebaloomulik.
Euro on fiat-raha ja fiat-rahaga käivad kaasas ilmselged majanduslikud ning eetilised puudused.
Euro on fiat-raha ja fiat-rahaga käivad kaasas ilmselged majanduslikud ning eetilised puudused. See on olemuselt inflatsiooni põhjustav, sotsiaalselt ebaõiglane, tekitab rahandus- ja majanduskriise, koormab riikide majandusi ülemäärase võlaga ning lubab riigil kontrollimatult kodanike ja ettevõtjate arvelt vohada. Väidetud on isegi, et euro võimendab kõike seda halba, mis käib paratamatult kaasas üksikriikide fiat-rahaga.
Kui oleks majandusteooria vastu huvi tuntud, oleks osutatud probleemid tuvastatud koheselt. Eraldi riikide fiat-rahade ühendamisega pole võimalik luua usaldusväärset ja eetilist raha. Vastupidi, fiat-rahasid ühte patta kokku pannes tuleb välja midagi palju jubedamat. Üritus hoida euroelukal iga hinnaga hing sees muudab selle ainult kurjemaks ning vastikumaks. Jubedused, mis sellisest rahapoliitikast sünnivad, hävitavad selle kõige otsesemas mõttes väga suure eurotsooni elanikkonna osa vara.
Vigane euro teeb vabadusest mitte-vabaduse ja sillutab teed kõige äärmuslikumale sotsialismile.
Professor Victor Frankensteini koletis sündis saatuslikest moonutustest, millest Frankenstein sai koheselt oma teo järel aru. Oma tööd tal siiski olematuks muuta ei õnnestunud. Euro loojad, erinevalt Frankensteinist, ei näita üles vähimaidki kahetsuse märke. See võib olla nii, kuna inimesed ei saa aru, mida euro endast kujutab – see on paha raha, mis hävitab järk-järgult vaba majanduse ja ühiskonna (või mis sellest iganes järele on jäänud). Samuti võib sellise olukorra põhjuseks olla mingisugune suur plaan ja selliste euro tagajärgede üle ollakse üpris õnnelikud, sest tegevuskava viiakse edukalt ellu. Ehk täpsemalt: niisugune vigane euro teeb vabadusest mitte-vabaduse ja sillutab teed kõige äärmuslikumale sotsialismile. Samal ajal ei pea suur osa inimestest eurot koletislikuks, ei saa aru viletsusest, mida see endaga kaasa toob ja ei pea seda selle tekitatud kahjude eest vastutavaks.
Shelley romaani lõpus sureb koletis Antarktika jääväljadel ja põleb ära. Peatselt peale seda sureb samuti Frankenstein, olles eelnevalt rääkinud järelpõlvedele ära oma loo. Euroeluka lõppu ei saa Frankensteini loost välja lugeda, kuid majanduslikust vaatepunktist on selge, et eurot ei oota samuti ees midagi head.
Inimesed võivad arvata, et euro pole inimese moodi, nagu seda oli Frankensteini koletis, mille tõttu ei ei peaks seda seostama Shelley kirjeldatud õudustega. Selliste väidete vastuseks võib tuua asjaolu, et mõlema koletise eeltingimuseks on inimeste suhtumised, inimeste ideed. Need väljenduvad "volitamata" [loodusseaduste/loomuõiguse vastastes] tegudes, nagu näiteks elukõrkusest ajendatud soov luua midagi ebaloomulikku või heategemise ettekäändel päästa maailma valla midagi hukutavat.
Kui vaadata asju osutatud valguses, siis kõige kurja juureks on halvad ideed ja nii Frankensteini kui euro koletised on selliste ideede poolt tingitud inimtegevuse vastavad sümptomid. Eurokoletise peatamiseks tuleks inimestel muuta oma mõtlemist ja mõista, et ühtne, politiseeritud, käsupõhine, keskne fiat-raha pole hea idee. Et heaks lahenduseks oleks hoopis inimeste piiramatu vabadus valida ise omale raha, mis omakorda tagab hea raha. Seetõttu on mõistlik vaadelda üheskoos nii Frankensteini koletist kui eurot.
Tõlkis Karol Kallas