Lauakommete valdamine ja neist kinni pidamine näitab austust teiste inimeste vastu ning annab ühtlasi tunnistust enesevalitsemisest, kirjutab James Stenson artikliteseeria "Toetades vanemaid" seekordses osas.
Miks see tähtis on?
Vanemad peaksid teadlikult ja järjekindlalt pingutama, et oma lastele lauakombeid õpetada. Kui lapsed kodus etiketi selgeks saavad – vanemate eeskuju jälgides ja jäljendades –, kujuneb neil eluks ajaks sisemine harjumus end viisakalt ülal pidada. Nagu ka ülejäänud käitumisreeglid, aitavad lauakombed lastel end vaos hoida ning austada teiste inimeste väärikust ja tundeid. Veelgi enam: kui kodus lauakommetest lugu peetakse, rõhutab see ühiste einete olulisust. See on aeg, mille pühendame südamlikult teineteisele, paludes oma perele Jumala õnnistust ja väljendades meile osaks saanud hüvede eest tänu.
Ühtlasi tuleb vanematel mõista, et hilisemas elus on laste head lauakombed perele auks ning aitavad lastel edeneda nii suhete kui töö vallas. Selles valguses on lauakommete õpetamine tegelikult üks oluline investeering laste tulevikku.
Mida teha ja mida mitte?
Toome järgnevalt välja mõned konkreetsed nõuanded selle kohta, millele lauakommete õpetamisel tähelepanu pöörata.
Pane salvrätik sülle. Ära topi seda kuskile mujale, eriti mitte pudipõllena särgikrae vahele. Kui kannad lipsu, ära suska seda särgi sisse, et kaelasidet pritsemete eest "kaitsta". See oleks ülimalt totataks ja ebaviisakas. Sa edastaksid otsekui sõnumi, et sööd nagu notsu ning valmistud juba varakult tagajärgi minimeerima.
Kui sul on vaja söömise ajal laua juurest ära käia, ütle kindlasti: "Palun vabandage mind korraks." Seejärel võta salvrätik sülest ning aseta see oma taldrikust vasakule. (Kui olete laua taga tihedalt koos ning su salvrätik võib naabrile ette jääda, siis pane see hoopis oma toolile.) Kui söömaaeg saab läbi, tuleb salvrätt seada lahtiselt taldrikust vasakule. Kui oled kellegi juures külas või restoranis, siis ära aseta salvrätikut lauale enne, kui seda teeb (peo)peremees.
Küünarnukke ära lauale pane. Küünarvarsi võib lauale puhkama asetada küll, aga küünarnukke mitte.
Kui laud on toitu tihedalt täis, pead sa teadma, milline on sinu jagu: su salat ja leib paiknevad sinust vasemal, jook paremal käel.
Nüüd nugadest, kahvlitest ja lusikatest. Mõõdukalt ametlikul lõunasöögil lastakse esiteks käiku söögiriistad, mis on asetatud väljapoole (salatikahvel ja supilusikas); neist seespool paiknevad nuga-kahvel prae tarvis, kõige keskel aga vahendid magustoidu ja kohvi puhuks. Katsu nugade-kahvlitega võimalikult vähe kolistada ja aseta need lauale õrnalt.
Ära lisa soola või pipart enne, kui oled toitu esmalt maitsnud.
Kui keegi palub sul soola ulatada, paku talle ka pipart.
Kui miski on su käeulatusest väljas, palu viisakalt, et keegi selle sulle ulataks. Ütle "palun" ja "tänan."
Kui laua ääres vestleb mitu inimest ning sul tuleb kedagi neist paluda, et ta sulle midagi ulataks, siis pöördu esmalt konkreetse inimese poole nimepidi, et ta vaataks sinu poole. Alles siis selgita, mis on su palve: "Taavi, kas sa palun ulataksid mulle leiba?" Seejärel tuleb Taavit loomulikult tänada: "Aitäh."
Too toit suu juurde, mitte vastupidi.
Kui sul on suus toitu, neela see alla enne kui midagi jood. Teisitisõnu: ära rüüpa joogipoolist täis suuga.
Kui valmistud vett jooma, puhasta salvrätiga õrnalt tupsutades oma huuled. Nii väldid sa olukorda, kus klaasi serv jääb pärast rasvaseks või on toiduosakestega koos. Ära tõmba salvrätiga suurelt üle suu. Lihtsalt tupsuta paar korda.
Suppi lusikale võttes liiguta lusikat kausis endast eemale, mitte enda suunas. See võib tunduda kohmakas, kuid nii on viisakam ja asjal on ka mõte sees. Kui sa lusikat enda suunas tõmbad, võid suppi lauale või sülle pritsida. Kui sa lusikat supis endast eemale liigutad – ja alles siis suu juurde – on selline võimalus väiksem. Mida veel: kui serveeritakse "kräkkereid", ärge neid supi sisse pange. Sööge neid eraldi lusikatäite vahel.
Liha lõigates hoia nuga ja kahvlit korralikult. S.t hoia kahvlit vasakus käes, selle harud vastu lihatükki. Seejärel lõika liha oma paremas käes oleva noa ülemise nelja-viie sentimeetriga. Ära lõika korraga lahti üle ühe tüki liha. Olles lõiganud, aseta nuga põiki taldriku välisservale, tera enda poole. Ükski osa noast ei tohiks puudutada lauda. Ära kunagi vehi rääkides noa, kahvli või lusikaga. S.t ära kasuta neid osutamaks või žestikuleerimaks.
Kiida toitu lühidalt ja siiralt, aga ära arenda selle teemal tervet vestlust. Liiga palju toidust või joogist rääkida on halb komme.
Toitu närides peab suu kinni olema. Ja ära räägi, toit suus – see on eriliselt halb komme. Neela toit alla ja räägi alles siis. Seetõttu oleks tark võtta korraga väikesi või mõõdukaid ampse. Kui sulle esitatakse küsimus ja sul on parasjagu suu täis, tuleb võibolla inimestel oodata lasta, kuni sa närid ja toidu alla neelad. See on kõigi jaoks kohmetu. Seepärast katsu ka ise jälgida, et sa ei esitaks küsimust inimesele, kes just parasjagu toitu suhu pani.
Ära räägi toidulauas llialt palju ega ka liialt valjult. Pööra tähelepanu nii sellele, et ühelt poolt osaleda vestluses, aga teiselt poolt mitte domineerida. Samuti hoolitse selle eest, et sinu hääl ei kõlaks oluliselt valjemalt kui teiste oma. Kellesti ülerääkmine või vahelesegamine on halb toon nii söögilauas kui ka mujal.
Kui tegu pole röstitud saiaviiluga, ära määri võid korraga tervele leiva või saia viilule. Pigem murra endale korraga tükike leiba ja määri võid sellele. Kui laual on vaid üks võinuga, kasuta seda üksnes selleks, et oma taldrikule väike võikogus võtta. Siis pane ühine võinuga tagasi ning määri võid leivale omaenda noaga. Teisitisõnu: ära määri oma leivale võid noaga, mida kasutavad ka teised. Ja mis kõige tähtsam: ära kasuta omaenda nuga – mis on rasvane või toiduga koos – lõikamaks tükki võid. Põhimõte seineb selles: või on laual kõigi jaoks ning sa ei või jätta selle külge rasva või toidutükikesi, mille teised siis alla peaksid neelama. Las või olla puhas ja hoia oma puru endale.
Kui põhiroog on söödud, aseta nuga ja kahvel koos diagonaalses asendis taldriku keskele. Sellega annad sa perenaisele või ettekandjale (kui keegi teenindab) märku, et oled lõpetanud ja taldriku võib ära viia. Ära jäta nuga taldriku äärele, kust see (kõikide meelehärmiks) maha võib kukkuda, kui taldrikut laualt ära tõstetakse.
Kui magustoitu serveeritakse taldrikule asetatud kausikeses – nagu pudingu või jäätise puhul –, siis ära jäta lusikat kausikesest turritama. Eriti siis mitte, kui oled magustoiduga ühel pool. Aseta lusikas kausikese all olevale taldrikukesele.
Kõrrega jooki imedes tuleb jätta põhja natuke vedelikku, et ei tekiks lurinat. Kui lurin kogemata siiski aset leiab (ja see on kerge juhtuma), lõpeta jalamaid. Edasi luristades – et iga hinna eest viimne kui tilk kätte saada – käid sa kaaslastele närvidele ja jätad endast mulje kui aplast inimesest.
Te lugesite seitsmendat artiklit nädalavahetustel ilmuvast sarjast "Toetades vanemaid".