Portaali Spiked toimetaja Tom Slater leiab, et kliimahüsteeria ja "rohemajandus" on "virgunud" rikaste inimeste sõda normaalse töörahva vastu.
Arusaamine kaasaegsest poliitikast paraneb märkimisväärselt, kui saadakse aru, et suur hulk hiljuti tärganud hullumeelsetest liikumistest on ainult klassisõda, mida peetakse uute vahenditega. Fanaatilised virgunud (woke) keskklassid demoniseerivad töölisklassi inimesi nende põhimõttelise soovimatuse pärast saada "uueks" inimeseks, jäävingatsid (remoaners, liitsõna remain+moan, jääma+vinguma, Brexiti vastased) sõimavad "harimatut" massi ja kodanlastest keskkonnaaktivistid sulgevad suuri maanteid eesmärgiga muuta liiklejate elud raskemaks ja palju kallimaks.
Liigagi tihti maskid langevad ja klassidünaamika tuleb kristallselgelt esile. See on täpselt, mis juhtus esmaspäeval 4. oktoobril Londoni Wandsworthi sillal. Liikumise Insulate Britain (Soojustage Britannia, IB), mis on Extinction Rebellioni (Väljasuremise [vastane] mäss; XR) haru, mis on tänaseks pidanud 11 päeva kahekordsete klaasidega akende nimel (Ühendkuningriigis pole kahekordsed aknaklaasid nii tavaline) oma teede sulgemise kampaaniat, sattus videole, milles vihased töölisklassi mehed tirisid väevõimuga eluhäirijatest aktivistid tee pealt minema ja tegid seda, mida võimud polnud suutnud selle ajani riigis korda saata.
"See on pagan võtaks kiirabiauto, sa rumal tõbras, kao tee pealt eest," karjus üks vihane autojuht ühes tohutu menuga kokkupõrget kajastavatest videolõikudest, mille peale hulk inimesi vedas meeleavaldajad nimetatud kiirabiauto eest tee pealt minema. Need videoülesvõtted võtavad täiuslikult kokku hämmelduse ja viha segu, millega suurem osa inimesi jälgib IB tegevust. Blackwalli tunneli, mida IB samuti blokeeris, juures võeti üles video, milles üks naine anub meeleavaldajaid, et need ta läbi laseksid, sest tal on vaja haige ema haiglasse viia ja süüdistas seda jõuku (assorted crusties) isekuses.
See on empiiriline fakt, et see XR, IB või kuidas iganes kirjeldatav seltskond ennast järgmisel nädalal kutsub, koosneb peamiselt keskklassi inimestest. Seda kinnitab Exeteri, Keele'i ja Astoni Ülikoolides möödunud aastal läbi viidud uuring, milles selgus, et XRi aktivistid on suuremas osas kesklassist, kõrgema haridusega ja Lõuna-Ühendkuningriigi (riigi rikkam piirkond) päritolu. 85 protsendil neist on mõni teaduskraad. (Mingil põhjusel suurem osa viimastel päevadel arreteeritud aktivistidest on Anglikaani kiriku vikaarid.)
Sellised teedel toimuvad sündmused on ilmekalt tõestanud, mis on selge juba mõnda aega: ökoaktivism on oma olemuselt mugavalt elava keskklassi kampaania, millega soovitakse teha tavaliste inimeste elu halvemaks. Nende eesmärki näitab nende taktika. Kui suur sõidutee pannakse kinni, siis väga paljude inimeste päev on rikutud. Lisaks on aktivistide kõrgem eesmärk, mis on kirjas nende käilakujude avalikes sõnumites, järgmine: luua ühiskond, milles autod, lennureisid ja "mitteesmavajalik tarbimine" (non-essential consumption) on keelatud.
Jälle ja jälle näitab XRi ja sarnaste liikumiste taktika nende klassieelarvamusi. Nende tegevus pea alati keerab tavaliste töötavate inimeste elu pea-peale, kas nad siis panevad kinni sõiduteed, "okupeerivad" lihaturud ja teevad nende jaoks kõik asjad kallimaks. Nii on ka kõige tugevam vastuseis nsellistele liikumistele tulnud töölisklassist, alates 2019. aasta Canning Towni lahingust kuni 4. oktoobril toimunud Wandsworthi silla lahinguni.
Kliimapaanika on olemuselt tööliklassi vastane ja üha rohkem inimesi saab sellest aru. Kui sa ise sõidad ringi jalgrattaga mõnes eliitlinnaosas, siis bensiini- ja diiselautode keelustamine sinu jaoks suurt midagi ei tähenda. Kuid kui inimene sõltub autost, et oma lapsed kooli viia, tähendab see tema jaoks põrgulikult palju. Maailmalõpu fantaasiad on luksus, mida paljud inimesed omale lubada ei saa. Nagu kirjeldas olukorda gilets jaunesi liikumine, siis nomenklatuur muretseb maailmalõpu pärast, kui kõik teised peavad kandma hoolt, kuidas kuu lõpuni hakkama saada.
Kui lisada sellele lõputud lood rohevariseridest (kuidas suured rohelised "maailmapäästjad", poliitikud ja eurokomissarid päästavad kliimat eralennukitega mööda maailma ringi paarutades), siis on kindel, et ökokasinus on tegelikult mõeldud ainult madalatele rahvahulkadele. Mida kallimaks muutub energia ja reisimine, millega soovitakse piirata ringi liikumist ja tarbimist, seda enam head asjad elus saavad ainult rikaste pärisosaks, kes võivad alati maksta asjade eest rohkem, või leida mõne moraalse õigustuse oma lennule Lõuna-Ameerikasse, või kirjutada mõnele XRile tšekk suure summaga, mille toel "vabanevad" oma süsinikukoormast.
Üks probleem on selles, et igasugused XRid, IBd ja nendesarnased organisatsioonid ning nende tuntud inimestest toetajad jätavad mulje, et selline mõtlemine on valdav. Kui XR on seadnud eesmärgiks null heidet 2025. aastaks, on meie Tooride valitsus lubanud süsinikuneutraalsust aastaks 2050. See on väga kallis ja tehnoloogiliselt ebausaldusväärne eesmärk, sellega kaasnevad väga suured kulud, mis langevad peamiselt töölisklassi kuuluvate inimeste kaela.
Iga kord kui need idioodid liimivad ennast M25 (suur Londoni ringtee) külge, saab neist valitsuse jaoks mugav peksukott. Samal ajal Boris Johnson jätkab rõõmsalt trampimist ökokasinuse poole, kui tema valitsusajal on energiahinnad enneolematutes kõrgustes ja tema valitsuskabineti ministrite käest uuritakse, kas eeloleval talvel on oodata suuri elektrikatkestusi. Kuigi IB sõimab valitsust, on see tegelikult Johnsoni kõige suurem sõber. Ja kuigi see "rahvavalitsus" (nagu Johnsoni valitsus ennast kutsub) viibutab rusikaid hullumeelsete roheaktivistide suunal, on see valitsus kindlalt kliimaklassisõja valel poolel.
Toimetas Karol Kallas