Poola päevalehe Rzeczpospolita toimetaja Tomasz Pietryga teeb ülevaate, mida tähendab Euroopa Komisjoni poolt Poola põhiseaduskohtu otsuste kaebamine Euroopa Kohtusse.
Euroopa Komisjon otsustas vaidlustada Euroopa Kohtus Poola põhiseaduskohtu otsuse, milles viimane leidis, et Poola põhiseadusel on Poolas suurem kaal kui Euroopa Liidu õigusel. Lisaks Poola põhiseaduse ülimuslikkuse vaidlustamisele nõuab Komisjon nelja kohtuniku, sealhulgas põhiseaduskohtu esimehe, ametist vabastamist. Selline käik Komisjoni poolt tõstab käimasoleva vaidluse õigusriigi põhimõtete teemal uuele tasandile.
Euroopa Komisjoni sõnul pole Poola põhiseaduskohus enam iseseisev üksus ja tegemist on valitsuse ühe osaga.
Komisjoni poolt on tegemist enneolematu sammuga. Tegemist on esimese korraga Euroopa Liidu ajaloos, kui Euroopa Kohtul palutakse hinnata liikmesriigi põhiseaduskohtu tegevust ja selle otsuseid. Kui Euroopa Kohus peaks otsustama Komisjoni kasuks, siis selle järelmid ulatuvad kaugelt üle Poola õigusriigi põhimõtete teemalise vaidluse.
Selline olukord tähendaks, et Euroopa Kohus võtab endale õiguse hinnata liikmesriikide põhiseaduskohtute tegevust ja tühistada nende otsuseid. Kui asjalood peaks sedasi olema, siis Luxembourgis asuvast Euroopa Kohtust saaks sõna otseses mõttes Euroopa Ülemkohus, millel on õigus tõlgendada ja langetada otsuseid liikmesriikide põhiseaduste teemal.
Euroopa Komisjoni otsus puudutab samuti otseselt Poola sisepoliitikat. 10. veebruaril palus president Andrzej Duda seimis vastuvõetud seaduse, mis puudutas kohtunike distliplinaarmenetlusi, põhiseaduskohtul üle vaadata. Seimis võeti nimetatud seadus vastu Komisjoni enda nõudmisel, et Poola saaks kasutada seni erinevatel ettekäänetel kinni hoitud Euroopa taastefondi raha.
Poola presidendi otsus saata seimi otsus hindamisele põhiseaduskohtusse lükkab ligipääsu taastefondi rahadele edasi ja Komisjoni poolt nelja põhiseaduskohtu kohtuniku pädevuse vaidlustamine teeb kogu olukorra veelgi keerulisemaks.
See on nii põhjusel, et väga suure tõenäosusega Euroopa Kohus otsustab peatada Poola põhiseaduskohtu töö, nagu see tegi Poola ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi puhul. Teine võimalus on, et see otsustab peatada nelja kohtuniku volitused, kelle ametisse määramisega Komisjon nõus ei ole, mis tähendab seda, et põhiseaduskohtu täiskolleegium ei saa koguneda enne Euroopa Kohtu lõpliku otsuse langetamist, milline protsess võib võtta aastaid.
Sellised arengud ei ole toonud taastefondi raha Poolale lähemale ja poliitiline konflikt Brüsseli ning Varssavi vahel on üpris tõenäoline, millele lisaks ähvardab valla pääseda ahelreaktsioon. Põhiseaduskohus võib keelduda täitmast Euroopa Kohtu ettekirjutisi ja selle enamus võib otsustada täiemahulise vastasseisu kasuks Euroopa Komisjoniga. Peatselt on Poolas tulemas valimised ja seni võimul olevad konservatiivid lähevad sellisel juhul neile vastu loosungiga, kuidas Brüssel tahab riigi iseseisvusest ilma jätta.
Toimetas Karol Kallas