Kirjandusloolane Toomas Haug leiab, et kära rahvaesindaja sõnavõtu üle kohtunike teemal on tingitud sellest, et kriitika puudutas homoteemat ja Eesti järjekordset sammukest n-ö progressi teel. Haugi sõnul on äsjase juhtumi üldisem taust see, et vasakliberaalne maailmavaade lähtub ohtlikust illusioonist, et tema ise ongi demokraatia ja vabadus.
Toomas Haug kirjutab portaalis Huige, et üks parlamendierakond süüdistab kohtunikke seaduserikkumises ja otsuste tegemises mitte Eesti seaduste, vaid ideoloogiliste eelistuste põhjal. Tegemist on väga tõsise süüdistusega, mistõttu tuleks selle sisu analüüsida. Kuid riigi kõrgemate tegelaste reaktsioon on ühemõtteline: riigikogus sellist juttu rääkida ei tohi, kohtuid ega kohtunikke milleski süüdistada ei tohi.
20. märtsil ütles Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme parlamendi kõnepuldist, et Rootsis sõlmitud "homoabielu" Eesti rahvastikuregistrisse kandmise kohta otsuse teinud kolm Tallinna ringkonnakohtu kohtunikku peavad selle eest vastutama, sest nad on eiranud Eesti seadusi.
Rahvaesindaja Martin Helme sõnavõttu tõttasid avalikult taunima nii president Kersti Kaljulaid kui ka mitmed kohtunikud.
"President Kaljulaid on ennast distantseerinud president Pätsist, kuna too ei suhtunud lugupidavalt rahvaesindusse," meenutab Toomas Haug. "Ometi – nüüd tahaks juba ka Kaljulaid kellelgi parlamendis pool suud kinni panna. Eks ikka samal põhjusel kui Päts – rahvaesinduses väljendatakse "valesid" mõtteid."
Vasakliberaalne maailmavaade lähtub ohtlikust illusioonist, et tema ise ongi demokraatia ja vabadus.
"Asja tuum paistab olevat selles, et rahvaesindaja kriitika puudutas homoteemat, mille n-ö lahendamine on takerdunud. President Kaljulaid on välismaal vabandavalt selgitanud, et Eesti liigub selles asjas edasi oma ajagraafiku järgi. Nüüd sai just tunda rahulolu, et kohtunikud leidsid võimaluse tunnustada välismaal sõlmitud samasooliste abielu ka Eestis ja sellega sai ka Eesti astuda sammukese progressi teel, kui parlamendis ilmuvad välja kõvasõnalised tujurikkujad. Kiire, närviline, ja ülepingutatud reaktsioon oli siis ka vastav," jätkab Haug.
"Vasakliberaalne maailmavaade (nimetatud ka progessistlikuks, globalistlikuks jne., nõukogude ajal oleks seda nimetatud lihtsalt internatsionaalseks) lähtub ohtlikust illusioonist, et tema ise ongi demokraatia ja vabadus. Kõik, mis toimub tema sees, on vastavalt ka demokraatia ja vabaduse ilmingud. Kõik, mis jääb aga temast välja, on kahtlane, demokraatiale ohtlik ning tuleks võimalust mööda maha suruda. Rahvaesindus, mis veel ei vasta täielikult vasakliberaalse demokraatiamudeli ideaalile ja kus esineb elemente väljast, tekitab paratamatult ärritusi. See on äsjase juhtumi üldisem taust."
Loe kogu artiklit siit.