Itaalia riikliku teadusnõukogu kristallograafia instituudi teadlaste vastne Torino surilina analüüs näitab selle vanuseks kaks tuhat aastat.
Itaalia teadlased kasutasid 4,4 × 1,1 meetri suuruse riidetüki, millesse väidetavalt mähiti Jeesus Kristuse surnukeha, analüüsiks uut tehnoloogiat, mida nimetatakse lainurk röntgenhajutuseks (wide-angle X-ray scattering; WAXS), vahendab Breitbart.
Andmed, mida on võimalik välja lugeda Torino surilinalt, vastavad üheselt neljas evangeeliumis kirjeldatud Jeesus Kristuse kannatustele enne ristilöömist ja ristisurmale.
Apostel Matteus kirjutab (27:57–60):
"Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger. See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda. Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära."
Esimest korda näidati Torino surilina reliikviat, millesse Joosep Arimaatiast Jeesuse murtud ihu peale ristisurma väidetavalt mähkis, avalikkusele 1350-ndatel aastatel.
1988. aastal surilina uurinud teadlased väitsid radiosüsinikumeetodi (C14) tehnoloogiale toetudes, et surilina materjal on pärit aastatest 1260–1390 AD.
WAXS tehnoloogiaga analüüsiti lina, millest on valmistatud surilina, tselluloosi loomulikku vananemist, mille abil saab määrata selle valmistamise aja. Teadlaste käsutuses oli kaheksa pisikest surilina proovi. Röntgenkiirtega uuriti muuhulgas nii linakiudude koetist kui tselluloosi mustreid.
Lisaks tuvastasid teadlased temperatuuri ja niiskuse tegureid analüüsides, et riiet on hoitud 13 sajandit keskkonnas, mille temperatuur oli keskmiselt 22,5 kraadi Celsiuse järgi ja niiskus 55 protsenti.
Lisaks võrreldi surilina tselluloosi kõdunemist esimese sajandi Iisraelist pärit teiste riidenäidistega ja tuvastati kattuvus.
Samamoodi võrreldi Torino surilina ajavahemikust 1260 kuni 1390 pärit riideproovidega ja sarnasusi nende vahel ei leitud.
Kristallograafia instituudi teadlased viskasid lisaks kivi 1988. aastal uuringu läbi viinud teadlaste kapsaaeda ja väidavad, et toona kasutati uuringutes saastunud surilina proove.
Torino surilina hoitakse alates 1578. aastast Torino Ristija Johannese katedraalis.
Toimetas Karol Kallas