Meedia on tänaseks päevaks edendanud väsimatult Washingtonis hiljuti aset leidnud sündmuste ahela ümber narratiivi, millel on tegelikkuses vähe puutumust reaalselt aset leidnud sündmustega. Tegemist on loitsuga, millel puudub lähemalt vaadates igasugune tõepärasus, ent millel on kaugele ulatuvad tagajärjed nii Ühendriikide kui kogu maailma jaoks, kirjutab Kit Knightly väljaandes offGuardian.
Hüsteerilised kujundid nagu „üks tumedamaid hetki meie rahva ajaloos", „päev, mis jääb ajalukku kurikuulsana" (parafraseerides Franklin D. Roosevelti sõnu vahetult pärast Pearl Harbori rünnakuid) on täitnud tänaseks massimeedia eetri.
Kõige tõenäolisemalt saab Washingtonis aset leidnud sündmus kontseptualiseeritud unikaalse akronüümi abil nagu 9/11 või 7/7. Ajaloo võltsijad kirjutavad aset leidnu annaalidesse kui päeva mil… „Ameerika demokraatia sattus rünnaku alla, ent osutus võidukaks", päeva mil „meie rahvas oli fašistide löögi all". Ehk teisisõnu – tegemist saab olema järjekordse illusiooniga, mis sobitub ideaalselt USA imperiaalse võimu mütoloogia alusstruktuuri.
Lugu, mida meile hetkel pajatatakse kõlab umbes nii:
Päeval mil kongress oli valmistamas ette hääletust, mis kinnitanuks Joe Bideni valimisvõitu riigi presidendina, sööstis Ühendriikide seadusandlikusse assambleesse laviin märatsevaid paremäärmuslasi.
Tantsides Trumpi taktikepi järgi ning toimides tema korralduste alusel suutsid „siseriiklikud terroristid" tungida üle politseibarjääride, tehes meeleheitliku katse kukutada senat, eesmärgiga säilitada Trumpi presidentuur.
Õnnekombel suutsid korravalvurid olukorra normaliseerida, ajades vägivaldsed märatsejad Kapitooliumilt eemale, tagades demokraatliku riigivalitsemise protsessi jätkumise.
Selliselt kõlaks lühikokkuvõte aset leidnud sündmustest nagu seda meedia veergudel hetkel peegeldatakse. On vaid üks aga – mitte ükski osa seesugusest kirjeldusest ei vasta tõele. Seda tulenevalt tõsiasjadest, et:
- Mitte mingisugust tormijooksu ei toimunud
- Mitte mingisugust mahitamist ei leidnud aset
- Vägivalda ei esinenud
- Spektaakel sisuliselt lõpetas Trumpi presidentuuri
Järgnevalt aga vaadakem kõiki punkte ükshaaval.
1. Mitte mingisugust "tormijooksu" ei toimunud.
Videosalvestustest on selgesti näha, kuidas politsei avab barjäärid, et lasta „märatsejad" valitsushooneisse. Olles sisenenud, hoiavad „vägivallatsejad" piinlikku korda, hoidudes korrektselt velvetköite taha, tehes rahumeelselt politseinikega „enekaid" ning poseerides erinevates poosides pressi jaoks. Kui komejant lõppeb, palutakse maailma kõige sõnakuulelikumatel „mässajatel" viisakalt lahkuda.
2. Mässule õhutamisest oli asi kaugel. Vastupidi. Kõik Trumpi tehtud sotsiaalmeedia postitused pöördusid rahva poole palvega naaseda rahumeelselt tagasi kodudesse.
Kas ülal viidatud sõnavõtt tundub vägivallale õhutamisena? Ilmselt mitte… Ometi astusid Twitter ja Facebook pretsedenditu sammu ning blokeerisid Trumpil edasiste postituste tegemise. Seda meedet põhjendati vajadusega „ennetada vägivalla puhkemist", kuigi postituse põhjal on märksa tõenäolisem, et reaalseks motiiviks oli varjata Trumpi üleskutseid säilitada õiguskord ja rahu.
3. Vägivalda ei esinenud. Küsimus sellest, kas Trumpi sõnavõtud õhutasid kedagi vägivallale või mitte, muutub seega täiesti kohatuks. Ignoreerige täielikult teateid improviseeritud lõhkekehadest, keemiarelvadest ja muust seesugusest. See kõik on puhas fiktsioon. Samuti puuduvad igasugused tõendid, mis viitaksid sellele, et meedia poolt „mässulisteks" tituleeritud oleksid reaalselt kellelegi haiget teinud.
4. Mäsu pani sisuliselt punkti Trumpi presidentuurile. Kuigi meedia poolt oli kongressi istung portreteeritud kui pelgalt Bideni ametisse kinnitamise rutiinne osa, kujutas see endast tegelikult midagi märksa enamat. Asepresident Mike Pence oli juhatamas sisse USA kongressi ülem- ja alamkoja ühisistungit, mille käigus pidid sõna võtma saadikud, kes seisid Bideni ametisse vannutamise vastu, olles veendunud, et valimisi oli võltsitud. Valla pääsenud kaos vaigistas nende hääled ennetavalt, annulleerides Trumpi õiguslike vaiete esitamise ning surmates lõplikult võimalused valimised õigustühiseks kuulutada. Ei kulunud kuigipalju aega enne kui vabariiklastest rahvasaadikud loobusid oma vastuseisust Bideni presidendiks valimise kinnitamisele.
Veelgi enam, hetkeseisuga paistab et Trumpile omistatud „mässajate mahitamise" fiktsiooni tõttu terendab võimalus, et Trump eemaldatakse ametist ennetähtaegselt, apelleerides konstitutsiooni 25. parandusele. Mis kõige olulisem, see manööver ei lõpetaks pelgalt Trumpi niikuinii koheselt lõppevat presidentuuri, vaid – ja see on peamine – muudaks Trumpi kandideerimise tulevikus seadusevastaseks.
Facebook ja Twitter on andnud riigipöörde operatsiooni oma panuse, asetades Ameerika Ühendriikide ametis oleva presidendi sisuliselt kommunikatsioonisulgu. Press ja televisioon on asunud frontaalrünnakule, süüdistades Trumpi riigireetmises. Kes iganes Kapitooliumil aset leidnud etendusest ka kasu ei lõiganud, Donald Trump on mees, kellele aset leidnu mõjus kõige katastroofilisemal võimalikul viisil.
Tasub meeles pidada ka seda, et kõikvõimalikud sündmused, mis „kogemata" ent etteaimatavalt saavutavad vastupidise tulemuse näiliselt soovitule on alati erakordselt kahtlased.
Kirjutise alguses viitasin Ameerika Reichstagi tulekahjule ning kujund ei olnud valitud juhuslikult ega kergekäeliselt. Paralleelid on ilmsed. Aset on leidnud lavastatud rünnak riigivõimu institutsioonile, mis on sihiteadlikult omistatud poliitilistele vastastele eesmärgiga konsolideerida võimu uue poliitilise juhi ümber.
Isegi meediakajastused järgivad hämmastavalt sarnast käekirja. Ka natsionaalsotsialistliku partei poliittehnoloogid puhusid sündmuse farslikuks „riigipöörde katseks", et sisendada populatsiooni arusaama(tust) nagu oleks tegemist kodusõja eelse olukorraga. Lugedes järgnevat tsitaati toonase ajalehe veergudelt, võime vaid mõned sõnad asendades näha sisu täielikku kokkulangevust tänasel päeval Washington Posti või New York Times'i poolt sedastatuga.
„Reichstagi põleng oli mõeldud verise ülestõusu avapauguna, mis pidi saama kodusõja esimeseks episoodiks. Laiaulatuslikud rüüsteaktsioonid olid planeeritud terves Berliinis alates teisipäeva varahommikust. Olemasoleva info põhjal võime väita et terroristlikud rünnakud olid planeeritud nii prominentsete isikute, eraomandi kui ka rahulike kodanike vastu."
Kõigest 24 tundi pärast Reichstagi tulekahju väljastas Saksamaa president Paul von Hindenburg määruse, millega kuulutati välja eriolukord, mis annulleeris sisuliselt kõik peamised kodanikuõigused, mida Weimari vabariik oli oma kodanikele võimaldanud:
"Saksa Reichi konstitutsiooni paragrahvide 114, 115, 117, 118, 123, 124 ja 153 kehtivus peatatakse määramata tähtajaks. Sellest tulenevalt on lubatud piirata isikuvabadusi (habeas corpus), eneseväljenduse vabadust, ajakirjanduse vabadust, kogunemise vabadust ning posti, telefoni ja telegraafi kommunikatsioonide privaatsust."
Kuigi suur osa eelmainitud õigustest ja vabadustest on juba õgvendatud õhukeseks 9/11 järgselt vastu võetud kurikuulsa „Patriot Acti" poolt, võib allesjäänud vabaduste kadumises olla sisuliselt kindel. Seda niipea kui Trump on ametist lahkunud ning Biden (või Harris) on ennast Valges Majas sisse seadnud.
Hetkel pole sellesisulisi seaduseelnõusid veel menetlusse antud, ent juba võib kuulda sõnumeid ,mis nõuavad erimeetmete rakendamist "konstitutsiooni kaitsmise nimel".
Paljud prominentsed isikud on juba esitanud nõudmisi Trumpi ametist tagandamiseks, samas kui Washington Post on kuulutanud välja nõiajahi kõikide Trumpile lojaalsete vabariiklaste "vastutusele võtmiseks". Alternatiivsed sotsiaalmeedia platvormid Parler ning GAB on võetud sihikule seoses „vägivaldse keelepruugiga", mida need olevat väidetavalt võimaldanud, tähistades sedasi Facebooki ja Twitteri väliste sotsiaalmeedia platvormide tasalülitamise algust. Riigivõimuga taktsammu käivad korporatiivsed monopolid on mõistagi fašistliku riigi põhitunnusteks.
Kõik kirjeldatu on aset leidmas riigikorra kaitsmise ettekäändel, mis on väidetavasti sattunud „neonatside", „valgete rassistide" ning muude fantoomvaenlaste rünnaku alla. „Konstitutsiooni kaitsmise nimel" oleme tunnistajaks Ameerika põhiseaduse viimaste riismete hävingule. „Riigipöörde ennetamise huvides" viiakse läbi putši.
Kui Huey Longilt olevat küsitud, kas fašism võib kunagi võtta võimust ka Ameerikas, vastas legendaarne kuberner ja senaator prohvetlikult „fašism Ameerikas? Kindlasti. Tuleb päev mil see juhtub – ent üksnes antifašismi nime all".