Alates 1992. aastast korraldab Rooma Foorum Dr John Rao eestvedamisel maalilise Garda järve ääres Põhja-Itaalias iga-aastast suvesümpoosiumi, et taaselustada traditsioonilist katoliiklikku kultuuri nii liturgilises, akadeemilises kui sotsiaalses plaanis. Igal suvel koguneb kuni 50-liikmeline grupp inimesi sh nii vaimulikke kui ilmikuid, väljapaistvaid mõtlejaid, kirjutajaid ja traditsioonilise katoliikliku kultuuri juhtfiguure Euroopast ja USAst, et uurida kristliku tsivilsatsiooni ajaloolist kujunemist ning sedakaudu mõtestada protsesse kaasaegses Kirikus ja ühiskonnas.
G. K. Chestersoni sõnul on „traditsioon nagu hiiglane, kelle õlule ronides võib näha kaugemale“. Miski ei saaks Rooma Foorumi suvesümpoosiumile mõeldes olla rohkem tõsi – asjatundlike ajaloolaste, filosoofide, teoloogide, juristide, jt abiga rulluvad traditsiooni varalaekad järk-järgult lahti, valgustades kohati pimestava heledusega meie kaasaja lõkse ja pettekujutlusi ning osutades nendest mööduvatele pääseteedele. Võib ilmselt liialdamata öelda, et tegemist on kaasajal kõige väljapaistvama sündmusega traditsioonilises katoliiklikus kultuuriruumis, mis lisaks suurepärastele loengutele loob sobiva raamistiku ja keskkonna kirjandusliku, muusikalise ja kunstilise tegevuse jaoks. Sümpoosiumi vaimne keskus on kohalik San Nicolò kirik, kus pühitsetakse igapäevaselt Püha Missat traditsioonilises Rooma riituses.
Tänavuse sümpoosiumi (1.-11. juuli) teemaks oli „Uued algused ning ekslikud algatused. Katoliiklased, muutus, traditsioon ja tava.“ (The New Beginnings and False Starts; Catholics, Change, Tradition, and Custom). Millised on meie aja tõelised ja millised välja mõeldud muutused? Kuidas püsivad katoliiklased lojaalsetena traditsioonile, et nendele muutustele vastata? Missugused on need harjumuspärased ahelad, mis takistavad meil oma kummalist uut maailma enda ümber kohaselt kõnetamast? „Tõsised muutused on ilmsed igas kaasaegse elu valdkonnas, tehes meie ajast võib-olla kõige dramaatilisema ajajärgu inimkonna ajaloos,“ tõdes Dr Rao. Ükskõik kui murettekitavad need muutused ka ei tundu, muutus iseenesest oma loomulikus korralduses ei ole Kiriku jaoks kunagi üllatav. Kirik ei karda muutust kui sellist, sest Ta on kindlalt rajatud ühteaegu üleloomulikule ja ratsionaalsele tõele, mistõttu Ta saab alati otsustada, kas muutust aktsepteerida, suunata või selle vastu visalt võidelda. „Muidugi tunnustab Kirik iga üksikisiku vabadust,“ jätkab Dr Rao, „ning mõistab, et selle õige või ebaõige kasutus loob lakkamatult uusi olukordi. Kuid ekslikud katoliiklased [inimesed] ise ei ole Katoliku Kirik. Neid on kas ahvatletud entusiastlikult petlikke või manipulatiivseid muutusi aktsepteerima või ajaloo keerdkäikude reaalsust eitama, segi ajama traditsiooni ja lihtsalt harjumuspäraseid tavasid ning seeläbi takistama edasiliikumist usus.“
Sümpoosiumil võtsid sõna 9 kõnelejat, kelle hulgas oli nii ilmikuid kui vaimulikke, ülikooliprofessoried kui praktikuid. Neli sissejuhatavat loengut Dr John Raolt (St. John’i Ülikool) andsid ajaloolise raamistiku kogu kristlikku kultuuri kujunemisele läänemaailmas. Ühtlasi julgustas Dr Rao omandama nn palveränduri hoiakut – mõistes, et kuigi muutused meie ümber on normaalne asjade käik, seisneb tõeline väljakutse tegelemises valedest otsustest tingitud muutustega ning reaalsusega sellisena nagu ta on, hoidudes „klubimentaliteedist“, kus kristlikust kultuurist saab valitute kiivalt varjul hoitav museaal.
Teiste kõneljate hulgast võib välja tuua nimeka juristi Christopher Ferrara (American Catholic Lawyers Association, president), kes on oma advokaadikarjääri pühendanud elupooldavat maailmavaadet ohustava ebõigluse vastu võitlemisele ning kes seekord analüüsis laiahaardeliselt kaasaegset demokraatiat, mis lahutatuna Jumala seadustest ning Kirikust, võib liigagi kergesti osutuda sisutuks etenduseks ning iseenese vastu pöörduda. Christopher Ferraralt on sügisel ilmumas raamat Liberty: the God That Failed. Selles raamatus, mille eelvaade antud loeng õigupoolest oli, on autori sõnul toodud lugejateni kristlik narratiiv vabadusest täiesti mitte-katoliiklike allikate kaudu, avades sel viisil katoliikliku perspektiivi, mille vastu võtmiseks on selle tugevad opponendid ise pinnase loonud.
Prof. Patrick McKinley Brennan (Villanova Ülikool) pidas haarava ettekande erinevatest õigusteooritest klassikalise kontseptsiooni valguses, mida kaitses Püha Aquino Thomas, kes rõhutas, et toimiv seadusandlus ei saa eksisteerida lahus loomuseadusest, mis omakorda võimaldab rahva osalemist igaveses jumalikus seaduses. Prof. Brennan andis muuhulgas ka praktilisi juhiseid, kuidas tomistlik õiguskontseptsioon võiks kaasaegses juriidikas rakendust leida. Prof. Brennani publikatsioonid hõlmavad umbes viitkümmet artiklit; raamatuid nagu By Nature Equal: The Anatomy of a Western Insight, Civilizing Authority: Society, State, and Church, Vocation of the Child. Tema viimase raamatu The Sovereignty of the Good: An Essay on Law, Authority, and the Church kirjastab peagi Oxford University Press.
Dr. Thomas Stark (Philosophisch-Theologische Hochschule, Austria) pidas loengu, mida võib õigusega pidada sümpoosiumi filosoofiliseks pärliks, arutledes gnostitsismi ja kristluse vastuolude üle. Gnostiline nägemus maailmast ja Jumalast, arutles Stark, on inspireerinud paljude inimsusevastaste ideoloogiate seas ajaloos ka möödunud sajandi massikurjategijaid ning arvutuid Jumala- ja kristlusevastaseid jõude terves post-krsitlikus maailmas. Gnostitsism kui antikristuse teoloogia on samuti loonud eeldused kaasaegse liberalismi sünniks, mis Dr Starki arvates erineb kommunismist vaid sellepoolest, et on selline totalitarismi vorm, mis püsib pikemat aega.
Sümpoosiumi iga-aastane külaline James Bogle, Esq vaatles oma ettekandes Kiriku ja riigi suhteid ajaloos ning kaasajal, keskendudes eriliselt paavstivõimu ning sellega seotud eksiarvamuste analüüsimisele. Tema ettekandes tõstatatud küsimused on eriti aktuaalsed skandaalide taustal, mis Kirikut meie kaasajal on haavanud, mõistmaks, miks ei saa paavsti kui vaimulikku ülemvalitsejat pidada vastutavaks ajalike seaduste ees kogu maailmas.
Lisaks nimetatutele kõneles veel Mgr. Dr. Ignacio Barreiro Carámbula (Human Life International) abielu lahutamatusest, süstides aasajal nii hädatarvilikku julgust kiriku õpetusele truuks jääda; James Kalb, Esq. liberalismi keerdkäikudest, Prof John Médaille (Dallase Ülikool) distributismist kui õiglasest lahendusest kapitalismi külvatud lokkavale ebaõiglusele, nihutades majandusliku kasu fookust selliselt, et ükskisiku hüve seisneb tema naabri hüves; ning Dr. Richard Munkelt klassikalise filosoofia ja hariduse seostest.
Esmakordselt lõpetas sümpoosiumi akadeemilise osa ümarlaud, milles osalesid esindajad neljast Euroopa traditsiooniliselt katoliiklikust riigist, et anda kompleksne ülevaade Euroopa poliitilisest situatsiooniist ja Kiriku olukorrast, eriti viimase sajandi jooksul, – nende hulgas Dr. Miguel Ayuso-Torres (Madriidi Ülikool, Hispaania), Bernard Dumont (ajakirja Catholica peatoimetaja, Prantsusmaa), Dr. Danilo Castellano (Udine’i Ülikool, Itaalia), Dr Thomas Stark (Philosophisch-Theologische Hochschule, Austria). Kõigi nelja riigi näidete varal tõdeti, et kahtlemata kannatab Katoliku Kirik Europpas praegu väga – ometi on Kirik Euroopa ainuke lootus nii ajalikus kui igaveses perspektiivis. Esindades Euroopa kristliku tsivilsatsiooni nelja nurgakivi, analüüsiti ümarlauas mitmeid olulisi arenguid Euroopa Liidus ning eriti seda, millises ulatuses saab katoliiklik kultuur, seistes vastu jumalavabale kultuurile, kui mitte esile kutsuda tegelikku poliitilist muutust, siis vähemalt aidata kristlastel ellu jääda selles halastamatus sekulaarses elukorralduses.
Kokkuvõttes jääb üle vaid tõdeda, et Rooma Foorumi suvesümpoosium on suurepärane näide kõige õnnestunumast ilukombinatsioonist – ammutades kauni looduse, Itaalia arhitektuuri, Kiriku õpetuse, vaimuliku osaduse ja kristliku rõõmu põhjatutest allikatest, võime uskuda (või õieti apostel Toomase kombel uskuda olles näinud), et selline harmooniline mikrokosmos ajalikus maailmas on võimalik. Lootkem vaid, et tõepoolest „ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.“ (Mt 5: 14-15).
Rooma Foorumi loengute salvestisi saab tellida ajalehe The Remnant vahendusel siit.