Kanada uut seadust ära kasutades on Ontario provintsi kirurgid hankinud organeid ja kudesid juba kümnetelt eutanaasia teed läinud inimeselt.
Peamiselt on käiku läinud sarvkestad, nahk, südameklapid, luud ja kõõlused.
Ametlike avalduste valguses on alust arvata, et sama toimub ka Québeci provintsis, kirjutab BioEdge.
Samas ei olnud organite aktsepteerimise teema Kanadas sisuliselt üldse arutlusel, kui ülemkohus eutanaasia 2015. aastal legaliseeris.
Teadaolevalt on Belgias ja Hollandis eutaneerituilt elundite siirdamist koordineeritud juba aastaid, juhtumeid on ligikaudu 40.
Mullu avaldasid Maastrichti ja Erasmuse ülikoolide meedikud kõnealuste protseduuride tarvis ka põhjaliku käsiraamatu.
Oma hiljutises artiklis osutas Ottawa ülikooli professor Jennifer A. Chandler mitmetele eetilistele, seaduslikele ning südametunnistust puudutavatele küsimustele, mis eutanaasia ja elundidoonorluse kombineerimisel tõusetuda võivad.
Näiteks:
Mida teha, kui patsient taotleb eutanaasiat, et annetada mingi osa oma ihust pereliikmele? Kuritarvitamise potentsiaal on ilmne.
Mida teha, kui lähisugulasel palutakse kiita heaks eutaneeritud inimese elundi annetamine, kuid too pole jätnud asjakohaseid juhiseid?
Mida teha, kui kirurg ei nõustu südametunnistuse tõttu sellist operatsiooni tegema? Kas teda peaks selleks sundima?
Mida teha, kui patsient keeldub võtmast vastu eutaneeritud inimese elundit?