Kuna BRICS-i liidu riikidel on maailma majanduses üha suurem kaal, siis võetakse koos sellega tõsisemalt ka jutte, et USA dollari ja euro kõrval võiks olla rohkem suuri ankurvaluutasid.
Tõenäoliselt tuleb uute ankurvaluutade tekkimisega natukene veel oodata. President Donald Trump kirjutas 30. novembril sotsiaalmeedias:
"Arusaamisel, et kui BRICS-i riigid üritavad liikuda dollarist eemale ja meie vaatame seda kõrvalt rahulikult pealt, on LÕPP. Me nõuame neilt riikidelt lubadust, et nad ei loo nii BRICS-i [ühis]raha, ega toeta USA dollari asendamiseks ühtegi teist valuutat. Kui need seda tegema peaksid, siis seisavad nad silmitsi 100-protsendiste tariifidega ja võivad jätta hüvasti millegi müümisega USA imelisse majandusse. Nad võivad otsida endale mingisuguse teise "lödipüksi"! See on võimatu, et BRICS suudab rahvusvahelises kaubanduses asendada USA dollari ja riik, mis seda üritab, võib Ameerika Ühendriikidega hüvasti jätta."
BRICS-i kuulub hetkel üheksa riiki: Brasiilia, Venemaa, India, Hiina Rahvavabariik, Lõuna-Aafrika, Iraan, Egiptus, Etioopia ja Araabia Ühendemiraadid ning see ühendus on maailmamajanduse dollarist vabastamise ürituse esirinnas, vahendab Epoch Times.
Dollarist kui ankurvaluutast loobumise üritus sai hoogu juurde peale Venemaa sissetungi Ukrainasse. Peale asjaolu, et BRICS-i riigid arveldavad omavahel enda rahaühikutes, on mitmed aastad räägitud lisaks ühise reservvaluuta ühiku loomisest.
BRICS-i omavaheline kaubandus moodustab maailma kaubavahetusest pisut rohkem kui ühe protsendi, riikide osakaal maailma valuutareservidest on kuskil viis protsenti ja selle toel pole kaalukat ankurvaluutat võimalik siiski luua.
USA dollar moodustab maailma välisvaluuta reservidest ümmarguselt 60 protsenti. Sellele järgneb euro, mille osakaal jääb alla 20 protsendi. 88 protsenti maailma tehingutest sooritatakse USA dollarites ja see arv on püsinud sarnasena viimased kakskümmend aastat.
Oktoobris esines Trump Chicago majandusklubis ja hoiatas toona, et juhul kui dollar kaotab ankurvaluutana juhtiva positsiooni, võivad Ameerika Ühendriigid langeda "kolmanda maailma staatusesse".
Kuna BRICS-i riigid moodustavad maailma sisemajanduse kogutoodangust ümmarguselt 37 protsenti, siis on ekspertide sõnul suhteliselt keeruline arvata, kuidas sajaprotsendilised tariifid võiksid välja näha. Samas majandusdiplomaatilise "nuiana" kõlbavad viibutamiseks ilmselt kenasti.
Venemaa president Vladimir Putin ei taha dollari kasutamisest loobuda, aga:
"Meie ei hakanud Ameerika Ühendriikide dollarile vastu, kuid meile keelati selle kasutamine ära. Selle tõttu me pidime otsima alternatiive. … Kui riik lõigatakse ära üleilmsest pangandussüsteemist, siis see leiab muid võimalusi."
Kaalu dollarist loobumise juttudele andis viimastel aastatel eelkõige Venemaa vastu suunatud sanktsioonide poliitika.
Toimetas Karol Kallas