USA president Donald Trump nomineeris laupäeval USA ülemkohtusse katoliiklasest juristi Amy Coney Barretti. Demokraadid on uut kandidaati juba vahendeid valimata ründama asunud, kasutades selleks muuhulgas fakti, et naissoost kohtunik on adopteerinud Haiti lapsi.
Barretti Valges Majas tutvustanud Trump kiitis teda kui intelligentset, palju saavutanud ja USA konstitutsioonile lojaalset kohtunikku.
Barretti sõnul oleks tal au ülemkohtus teenida, kui Senat ta ametisse kinnitab. "Ma armastan USAd ja ma armastan USA põhiseadust," ütles ta.
Barrett oli nelja ülemkohtuniku kandidaadi hulgas ka 2018. aastal, kui Trump pidi täitma Anthony Kennedy'st vabaks jäänud koha. Juba toona olevat Trump aga leidnud, et Barrett oleks ideaalne täitma liberaalse Ruth Bader Ginsburgi kohta.
Presidendi valik on suureks võiduks konservatiividele, eriti abordivastastele ning relvaõiguste pooldajatele, kelle jaoks tema varasem jurisprudents on lootustandev.
Vasakpoolsed kardavad abordiõiguste tagasipööramist
Vasakpoolsed näevad Barretti radikaalina, kes kallutab kohtu konservatiivsesse suunda ning võib proovida tühistada USAs föderaalsel tasandil abordi legaliseerinud 1973. aasta Roe v. Wade otsust.
Täpsemalt otsustas ülemkohus toona, et õigus abordile tuleneb otseselt põhiseadusest. Häältega seitse poolt, kaks vastu otsustanud ülemkohus viitas USA põhiseaduse 14. muudatuse nn nõuetekohase menetluse klauslile, kus seisab: "Ükski osariik ei tohi inimeselt võtta elu, vabadust või omandit ilma nõuetekohase seadusliku menetluseta." Samas otsustas kohus toona, et see õigus pole absoluutne, kuna riigil on omakorda õigus kaitsta naiste tervist ja loote elu.
Nii loodi nn kaalumise test – esimese raseduse trimestri ajal ei tohi aborti üldse keelata, teise trimestri ajal võib nõuda mõistlikke terviseregulatsioone ja kolmanda trimestri ajal võib abordi täielikult keelata, kui see pole vajalik just ema päästmiseks. Otsus sai kriitikat justiitsaktivismi näitena.
Barrett on lojaalne põhiseaduse tekstile
48-aastane Barret on katoliiklane ning seitsme lapse ema, kellest kaks on adopteeritud Haitilt. Ta nimetab end konstitutsionaalseks "originalistiks", mis tähendab, et tema hinnangul ei tohiks kohtunikud põhiseaduse teksti liiga vabalt tõlgendada.
"Otsustasime elada põhiseaduse järgi, kuni seda pole seaduslikult muudetud. Ja kohtunikud ei saa seda muuta – see pole demokraatlik," sõnas ta mullu. 2017. aastal sõnas ta, et kohtunik peab seisma vastu kiusatusele interpreteerida põhiseaduse teksti omaenda poliitiliste eelistuste valguses. Vastasel juhul võib kohtunik ületada oma võimupiire, kuulutades seaduse põhiseadusevastaseks ka siis, kui see seda pole. Nii on ta ka kinnitanud, et tema religioossed vaated ei mõjuta tema tegevust kohtunikuna.
Abordiõiguste teemal Barrett varasemalt otsuseid langetanud pole, kuid ta kritiseeris 2012. aastal teravalt Obama administratsiooni otsust, mis nõudis usuorganisatsioonidelt oma töötajatele abordi, sterilisatsiooni ning rasedusvastaste vahendite jaoks töökindlustuse andmist.
Immigratsiooni teemal on ta kaitsnud Trumpi õigust keelata permanentse residentsuse õiguse andmist neile immigrantidele, kes on saanud riigilt rahalist toetust.
Barrett on tuntud ka relvade kandmise õiguse kaitsjana. Ta on võtnud seisukoha, et relvaõigust võib keelata vaid isikutele, kes on ühiskonnale ohtlikud. Nii ei saa seda õigust tema hinnangul võtta näiteks kriminaalkurjategijatelt, kes on karistuse saanud mitte-vägivaldse teo eest.
Oodata on raevukat võitlust
Demokraadid ja vasakpoolne meedia on Barrettile eos sõja kuulutanud. Nii on juba jõutud ka rünnakuteni tema kui ema vastu. Barretti otsust adopteerida kaks Haiti last on seotud "valgete ülemvõimuga".
Üks demokraatlik aktivist leidis, et Barretti tuleks lausa uurima asuma. "Tahaksin teada, millist adopteerimisagentuuri Barretti perekond kasutas," kirjutas Dana Houle. Houle viskas õhku kahtluse, nagu võiks tegu olla illegaalse adopteerimisega.
Toimetas Jaanus Vogelberg