Esimesel aprillil teatas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, et Ühendriigid käivitavad laiendatud narkokartellide vastase operatsiooni, mida hakkab vedama sõjavägi, vahendab Karol Kallas.
Esmapilgul võib tunduda teade sõjaväe saatmisest narkokartellide vastu tavalisena ja ebaõnnestunud "sõda" narkootikumidega on Ameerika Ühendriikides peetud president Richard Nixoni ajast tänaseks üle poole sajandi. Eestiski olid ajad, kus siseminister Urmas Reinsalu "sõdis" narkootikumide vastu ja seda on tehtud teiste riikide hulgas koos Venemaaga pikki aastaid.
Sõjaväge on Ameerika Ühendriikide poolt kasutatud narkokartellide vastu varemgi ja ETV-gi on näidanud dokumentaalfilme, kuidas USA sõjaväelased pritsivad helikopteritelt glüfosaadiga Columbia talunike kokapõõsaste põlde. Seni on paraku tulemuseks olnud järjest kurjemaks muutuvad narkokartellid, järjest jubedamaks muutuvad narkootikumid ja lõppematu päris sõja mõõtu kartellisõda Mehhikos.
Omal ajal lubasid demokraatidest presidendid Bill Clinton ja Barack Obama piirata ebaseaduslikku sisserännet Ameerika Ühendriikidesse ning ehitada piiritarasid, kuid suurt midagi ei juhtunud. Nii nagu president Trump on tõsiselt ette võtnud ebaseadusliku sisserände piiramise ja piiritara ehitamise (mis jätkub hoogsalt tänaselgi päeval), on lootust, et seekordne sõjaväe saatmine narkokartellide vastu on eelnevate lubadustega võrreldes konkreetsemate tulemustega.
Trump ja sõjaväe kõrgem juhtkond teatasid 1. aprillil toimunud Valge Maja pressikonverentsil, et Lõuna Sõjaväepiirkonda, Vaiksele ookeanile ja Kariibi merele saadetakse laiendatud narkovastase operatsiooni käigus sõjaväelasi, sõjalaevu ning erinevaid lennumasinaid, mille eesmärgiks on tõkestada narkootikumide vedu Ameerika Ühendriikidesse.
Trumpi sõnul "ei tohi lubada narkokartellidel kasutada pandeemiat ameerika elude ohtu seadmiseks."
Kaitseminister Mark Esperi sõnul on "ajal, kui meie rahvas ja kaitseministeerium on keskendunud ameerika inimeste kaitsmisele koroonaviiruse eest, seisame me jätkuvalt vastu hulgale teistele meie riiki ähvardavatele ohtudele."
"Täna, vastavalt presidendi suunistele, alustab Kaitseministeerium, tehes tihedat koostööd teiste agentuuridega, laiendatud narkootikumide vastase operatsiooniga Vaikse-Ookeani idaosas ja Kariibi merel," jätkas kaitseminister.
Esper kirjeldas käivituvat operatsiooni kui kogu valitsust hõlmavat tegevust.
Koos Trumpi ja Esperiga võttis sõjalise narkoopertasiooni teemal sõna Ameerika Ühendriikide kõrgeim sõjaväelane (Joint Chiefs of Staff Chairman) Mark Milley, kelle sõnul on ameerika sõjavägi saanud luureandmeid, kuidas Mehhiko narkokartellid kavatasevad koroonaviiruse pandeemia enda huvides ära kasutada. "Me oleme sõjas koroonaviirusega, me oleme sõjas terrorismiga ja me oleme sõjas narkokartellidega," kirjeldas Milley tänast olukorda.
Justiitsminister William Barri sõnul nimetatud narkokartellide vastane operatsioon "parandab radikaalselt" Ühendriikide narkokaubanduse tõkestamisvõimet ja seab narkokartellid täiendava surve alla.
Käesoleva operatsiooni tõsidust või erilisust näitab omamoodi ilmselt seegi, et kui pressikonverentsil olid kohal kõrgemad sõjaväelased ja julgeolekunõunikud, ei osalenud sellel ühtegi DEA (Drug Enforcement Agency, narkootikumide vastase võitluse agentuur) – mille ülesandeks on igapevane võitlus narkootikumidega –, ametnikku.
Möödunud aasta 4. novembril tapeti Mehhikos Sinaloa narkokartelli poolt üheksa USA kodakondusega mormooni, mis tekitas Ühendriikides "elavat" vastukaja ja Mehhiko valitsust ehmatati päris korralikult, kui Trump pakkus Mehhiko valitsusele sõjas narkokartellidega USA sõjalist abi. Riigi võimud pidid päris tublisti vaeva nägema, et USA seda ei teeks.
Ameerika ühendriikide poliitilise areeni nii vasakul kui paremal poolel arvatakse üpris ühiselt, et Mehhiko on kas juba või läbikukkumise äärel narkoriik. Mehhikos tapeti 2019. aastal ligi 35 000 inimest, suurem osa neist narkokartellide poolt. 2006. aastast kestnud Mehhiko riigi sõjas narkokartellidega on surma saanud ümber 275 000 inimese.