
Ameerika Ühendriigid ja Ukraina sõlmisid 30. aprillil Washingtonis peale pikki vaidluseid lõpuks majanduskoostöö leppe, millega USA saab ligipääsu Ukraina maavaradele.
Majanduskoostöö leppega moodustatakse ühine investeerimisfond, milles mõlemal riigil on võrdne häälekaal. Ameerika Ühendriigid saavad ligipääsu muuhulgas harldastele muldmetallidele ja energikandjatele ja teenitud raha eest hakatakse Ukrainat taastama. Lepingu allkirjastasid Ameerika Ühendriikide rahandusminister Scott Bessent ja Ukraina esimene asepeaminister Julija Svõrõdenko. Sõlmitud lepinguga pääses Ukraina Ühendriikidele sõjalise abi tagasimaksmisest, mida president Donald Trump algselt soovis. Teisalt ei saanud Ukraina Ühendriikidelt ka selgeid julgeolekutagatisi, vahendab New York Times.
Tehingut nähakse strateegilise Hiina Rahvavabariigi vastase algatusena, kuna viimane on viimaste aastakümnete jooksul üritanud haruldaste muldmetallide monopoli enda kätte koondada.
Bessenti sõnul tagab lepe, et ükski osapool, kes toetab Ukraina ja Venemaa sõjas viimase sõjamasinat, ei saa kasu Ukraina ülesehitamisest.
Ukrainas leidub üle kahekümne olulise maavara, mille väärtuseks kokku hinnatakse mitmeid triljoneid dollareid.
Analüütikute sõnul pole leppest enne suuremat kasu kui Ukraina ja Venemaa vahel sõlmitakse vaherahu. Vaherahu omakorda tähendab, et Ukraina peab loobuma Krimmist ja lisaks suure tõenäosusega neljast Ida-Ukraina oblastist. Mida see keeldub tegemast ja millist "õiglase rahu" arusaamist õhutavad tagant lisaks Euroopa riigid.
Maavaradega omakorda on Ukrainal teema säherdune, et esmalt kuuluvad nende kaevandamise õigused kohalikele oligarhidele. 2021. aastal sõlmisid Euroopa Liit ja Ukraina maavarade "üksteise mõistmise memorandumi". Segaseks jääb, mitu korda, kellele ja millised deposiidid on Ukraina laenude tagatisena pantinud. Mingil viisil on Hiina Rahvavabariigi omanduses elik sellel on õigus kasutada viis protsenti Ukraina territooriumist. (Hiin RV on riik, mis toetab "Venemaa sõjamasinat".) Suur osa Ukraina maavaradest asub Ida-Ukrainas, millised territooriumid kipuvad kõiki asjaolusid arvestades jääma Venemaa valdusesse.
Toimetas Karol Kallas