Kaks kuud pärast seda kui president Trump lubas kõik USA väed Süüriast välja viia, tegi ta olulise kursimuutuse ning kinnitas, et on siiski nõus USA sõjalise kohalolu osalise pikendamisega Süürias.
USA president Donald Trump andis mullu detsembris teada, et sõda ISISe vastu on Süürias võidetud, mistõttu on aeg USA väed tagasi kodumaale tuua ning kinnitas veel ka tänavu aasta alguses, et kavatseb väed välja viia, kuna Süüria kaotati juba ammu ning et seal pole suurt rikkust, vaid "liiv ja surm". "Me ei taha Süüriat," väitis Trump toona.
After historic victories against ISIS, it's time to bring our great young people home! pic.twitter.com/xoNjFzQFTp
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 19, 2018
Vahetult pärast Trumpi teadaannet otsustas ametist lahkuda USA kaitseminister James Mattis, kelle hinnangul oleks USA vägede enneaegne äratoomine Süüriast "strateegiline prohmakas". Demokraadist esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi nimetas aga Trumpi otsust "jõulukingiks Vladimir Putinile."
Sellest hoolimata tegi president Trump oma lubaduse osas veebruaris kannapöörde ning kinnitas, et USA jätab Süüriasse 400 sõdurit, kes ei juhataks ligi 1500 mehelise koalitsiooni sõjalisi operatsioone, vaid tagaksid vajaliku infrastruktuuri.
Trumpi administratsiooni kõrge ametniku sõnul otsustas president teha kursimuutuse Süüria osas pärast seda, kui ta oli veendunud, et Euroopa liitlased ei jääks ilma USA toetuseta lahinguväljale, mis tooks omakorda kaasa ohu Islamiriigi uueks esilekerkimiseks Süürias.
Valge Maja pressisekretär Sarah Sanders tegi kursimuutuse teatavaks 21. veebruaril ning seda toetavad nii vabariiklased kui ka demokraadid. Kahe partei esindajatest koosnev rühm, mis osales 15.–17. veebruaril aset leidnud Müncheni julgeolekukonverentsil, kirjutas järgneval päeval president Trumpile kirja, milles avaldasid toetust tema otsusele jätta väikene USA väekontingent Süüriasse:
"Meie eesmärgiks peaks nüüd olema tagada, et ISISel ei oleks võimalik taastuda ning kujutada endast ohtu Ameerika turvalisusele nii kodu- kui välismaal.
Seetõttu toetame väikese stabiliseeriva Ameerika sõjalise jõu kohalolu Süürias. Me nõustume, et stabiliseeriv jõud, mis hõlmab väikest Ameerika väekontingenti ning meie Euroopa liitlaste maavägesid, on stabiilsuse tagamiseks ja ISISe naasmise ärahoidmiseks keskse tähtsusega.
Nagu teilgi, on meie eesmärgiks tagada, et Süürias saavutatud edu ei kaotataks, ISIS kunagi ei naaseks, Iraan ei saaks julgust juurde ning et me kindlustaksime seda, mida oleme saavutanud ja tagaksime Ameerika huvide seisukohast parima tulemuse Genfis. Need on kõik olulised eesmärgid. Rahvusvaheline kohalolu aitab samuti ära hoida konflikti meie NATO liitlase Türgi ja Süüria Demokraatlike Jõudude vahel, mis on olnud ISISe vastases kampaanias keskse tähtsusega."
President Trump joonistas viimasele lõigule sulud ümber ning kirjutas otse allkirjastatud kirjale: "Ma nõustun 100%. Kõike [seda] tehakse."
Neljapäeval kinnitas ka USA keskväejuhatuse (CENTCOM) ülem kindral Joseph Votel Kongressile, et kuigi "füüsilise kalifaadi vähendamine on tohutu suur sõjaline saavutus" ei ole "võitlus ISIS-e ja vägivaldse äärmusluse vastu" kaugeltki läbi, mistõttu püsib USA missioon muutumatuna:
"Kalifaadi riismetest evakueeritav ISIS-e elanikkond on kahetsust mitte tundev, murdmatu vaimuga ja radikaliseerunud. Me peame jätkama valvast ründehoiakut nüüdseks laiali pillutatud ja killunenud organisatsiooni vastu."
Süüria ja Venemaa soovivad USA vägede lahkumist
Venemaa kaitseministeerium avaldas 27. veebruaril Venemaa ja Süüria ühispöördumise, milles kutsutakse USAd üles oma vägesid Süüriast välja viima:
"Me kutsume Ühendriike, kelle sõjalised üksused viibivad Süüria territooriumil illegaalselt, riigist lahkuma."
Mullu oktoobris ütles Venemaa president Vladimir Putin, et Moskva soovib, et kõik välisjõud viimaks Süüriast lahkuksid, kaasa arvatud Venemaa sõjavägi [mis viibib Süürias valitsuse ametlikul palvel alates 2015. aasta septembrist – toim]. Putin nentis samuti, et USA sõjaliste jõudude kohalolu Süürias rikub ÜRO põhikirja.
Toimetas Martin Vaher