Tšiilis toimusid 16. novembril üldvalimised, millel valiti presidenti, rahvaesindajate koda ja pooled senaatorid. Presidendivalimistel ei kogunud ükski kandidaat piisavalt hääli ja 14. detsembril toimub teine voor.
Seekordsete valimiste põhiteemad on kuritegevus ja massisisseränne. Valitseva koalitsiooni kommunistist kandidaat Jeanette Jara kogus napilt rohkem hääli (ca 27%) kui päris parempoolset maailmavaadet esindav José Antonio Kast (ca 24%), vahendab BBC.
Teises voorus hinnatakse 59-aastase Kasti võiduvõimalusi Jara omadest paremaks, kuna viimane oli ainukene vasakäärmuslane, kes kandideeris vähem elik rohkem paremat maailmavaadet esindavate poliitikute vastu, mis jagas konservatiivide hääled mitme kandidaadi vahel.
Kast on ametilt jurist, endine kongressisaadik ja üritanud presidendiks saada kolm korda. Ta on üheksa lapse isa ja lubab ehitada põhjapiirile piirimüüri ja kaevata sügavad kraavid, on sündimata laste tapmise vastane, ei salli maailma kliima käest ära päästmise ning põlisarahvaste õigluse aktivismi ja soovib Argentina presidendi Javier Milei kombel märkimisväärselt tõmmata kokku riigiaparaadi suurust.
Kasti vend oli Augusto Pinocheti valitsuses minister ja tema isa kuulus Saksamaa natsionaalsotsialistlikusse parteisse. Tänast valitsust peab ta Tšiili demokraatliku ajaloo "kõige jubedamaks".
Jara kuulub Kommunistlikusse parteisse ja on tänase presidendi Gabriel Borici valitsuse sotsiaalminister. Tema suuremateks valimislubadusteks on liitiumi kaevandamise mahtude suurendamine, miinimumpalga tõstmine, uute vanglate ehitamine ja armee saatmine piire kaitsma.
Tšiilis elab kuskil 20 miljonit inimest, kellest ligi kaks on sisserändajad ja kuskil 330 000 neist elab riigis ebaseaduslikult. Suur osa ebaseaduslikest sisserändajatest on pärit Venezuelast. Tšiili soovitakse elama asuda, kuna vastuolulisel kombel tänu Pinocheti aja "Tšiili imele" on riik üks Ladina-Ameerika jõukamaid.
Tegemist oli esimese korraga kui kõik valimisõiguslikud Tšiili kodanikud registreeriti automaatselt valijateks ja hääletamine on riigis kohustuslik.
Kongressi 155-liikmelises alamkojas kogusid paremad parteid 76 kohta ehk kaks rahvaesindajat jääb enamusest puudu. 50-liikmelises senatis säilitasid enamuse vasakäärmuslased.
Toimetas Karol Kallas