Esmaspäevasel ÜRO leppe vastasel meeleavaldusel toimunud rüselusest annab vahetu pildi Objektiivile saadetud videoklipp. Tunnistaja sõnul oli Tarand esimene, kes füüsilist jõudu kasutas.
Mida ütleb seadus avaliku koosoleku korraldamise kohta? See on sätestatud korrakaitseseadusega. Paragrahv 58 järgi on avalik koosolek "inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust."
Avaliku koosoleku rahumeelse läbiviimise eest vastutab koosoleku korraldaja. Ühtlasi paneb seadus koosoleku korraldajale kohustused, mille täitmata jätmise korral võib järgneda politsei sekkumine.
Kui koosolek on kavas pidada väljaspool hoonet ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün. Või seal kasutatakse heli- või valgustusseadmeid. Siis sel juhul tuleb koosoleku korraldajal saata teade koosoleku pidamise koha prefektuurile.
26.11.2018 toimunud pikett on Politsei- ja Piirivalveametis avaliku koosolekuna registreeritud. Toimumise ajaga 10:00-12-00 ning korraldajaks Urmas Espenberg. Üleskutse koosolekust osa võtta oli avaldatud ka EKRE kodulehel, mida levitati erinevates online kanalites.
Koosoleku eesmärk on selge juba kuulutuses
Koosolekuteates oli ühemõtteliselt välja toodud koosoleku otstarve ja sisu. Tegu ei olnud kõikide parlamendierakondade ühisüritusega. Tegelikult lausa protesteeriti ühe konkreetse valitsuserakonna ehk sotside tegevuse vastu.
Urmas Espenberg küsis vahetult enne koosoleku algust kõlaritest kuuldavalt, kas nad soovivad, et sotsid saaksid meeleavaldusel sõna. Rahvas hüüdis üheselt mõistetavalt, et ei soovi.
Vastusega mitte rahul olev Indrek Tarand hüppas seepeale lavale ja haaras endale mikrofoni. Koosoleku korraldajat Urmas Espenbergi ei teavitanud Tarand eelnevalt mingil moel. Meeleavalduse kavas ei olnud aga nö vaba mikrofoni ette nähtud ja iga sõnavõtt tuli korraldajatega eelnevalt kooskõlastada.
Edasine nähtub videolt.
Esimesena kasutab jõudu Tarand
Meediakanalite väitel toimunud peksmist kui sellist on lindistuselt raske tabada. Pigem vastupidi – avalikku korda rikkuva Tarandi tegevust tõrjutakse ja püütakse temalt kätte saada Martin Helmelt jõuga ära võetud mikrofon. Sündmused arenevad ilma jõu kasutuseta sinna maani, kus Tarand ise esimesena jõudu kasutab.
Edasi hüppab Tarand ise lavalt mikrofoniga alla ja üritab sellega lahkuda. Samuti on kaheldavad väited Muhumaa mehe Meelis Osa kohta, et viimane ründas Tarandit. Meelis Osa tõttas turvamehele ja helitehnikule appi, et takistada Tarandit.
Sündmustes märgib oma osa ka ilm! 26. novembri öösel sadas maha esimene korralikum lumi. Inimeste jalgade all on Toompea esine plats libedaks tallatud. Seetõttu on tarandil kummitallaga spordijalatsites raske tasakaalu säilitada.
Tarand esitas valekaebuse
Kokkuvõtvalt saab öelda, et ühelgi juhul ei toimu Tarandi jalgadega vms peksmine, mille käigus oleks saanud tekitada füüsilisi vigastusi. Välistada ei saa, et Tarand tekitas endale ise sündmuste käigus vigastusi.
Füüsilist jõudu kasutab sündmuste käigus Tarand esimesena, keeldudes ebaseaduslikult enda valdusesse võetud mikrofoni tagastamast.
Tarandi kaebust politseisse tuleks käsitleda vastavalt KarS § 319 kui valekaebust:
(1) Teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Artikli autor viibis vahetult sündmuste keskel. Tegu ei ole Objektiivi toimetuse liikmega ja isik ei soovi oma nime avalikustada.
Toimetas Lennart Käämer