Türgi valitsus hõivas kuus viimast kirikut riigi kaguosas paiknevas ja sõjast räsitud Diyarbakiri linnas ning kuulutas need riigi omandiks.
World Watch Monitor raporteerib, et president Recep Tayyip Erdoğani administratsioon on võõrandanud märkimisväärse hulga Diyarbakiri linnas asuvast kinnisvarast, tuues ettekäändeks plaani taastada ajalooline linnakeskus pärast kümme kuud väldanud konflikti.
Võõrandatud vara hulka kuuluvad nii katoliiklikud, protestantlikud kui ka ortodokssed kirikud. Nüüd hakkavad kirikud, millest üks on koguni 1700 aastat vana, kuuluma riigile, kus 98% elanikkonnast on moslemid.
Sundvõõrandamise korralduse võttis 25. märtsil vastu Erdoğani ministrite nõukogu. Assüürlased, armeenlased, kaldealased ja Türgi kristlased ei ole juba enam kui aasta jooksul Türgi relvajõudude ja Kurdi Tööliste Partei vahelise relvastatud konflikti tõttu oma kirikutele ligi pääsenud.
Hoolimata sellest, et kirikutele puudub juba mõnda aega ligipääs, on valitsuse otsus kirikud sundvõõrandada kutsunud esile nii armeenia, assüüria kui ka kaldea kristlaste pahameeletormi ning Türgi-Armeenia uudisteagentuuri Agos andmetel plaanivad mitmed kogudused pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
Türgi valitsus väidab vastuseks kristlaste pahameelele, et kirikute võõrandamise taga ei ole religioosseid kaalutlusi, kuna võõrandatud vara hulka kuulusid ka mitmed mošeed. Samas on mošeed Türgis riiklikult rahastatud, samal ajal kui kirikud peavad ise oma tegevuseks rahalised vahendid leidma.
Kuigi valitsuse sõnul võõrandati vara selleks, et see taastada ja uuesti üles ehitada, on Diyarbakiris asuva protestantliku koguduse pastori Ahmet Guveneri sõnul otsuse ainsaks tegelikuks motiiviks vara õiguspärastelt omanikelt äravõtmine.
"Valitsus ei võtnud vara enda käsutusse mitte selleks, et seda kaitsta, vaid selleks, et see omandada," ütles Guvener ja lisas, et temagi on valmis pöörduma abi saamiseks kohtu poole ning kui vaja, siis ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Türgi peab parasjagu Euroopa Liiduga läbirääkimisi viisavabaduse kehtestamiseks ning pikemas perspektiivis Euroopa Liiduga liitumiseks. Paljude vaatlejate sõnul ei ole Türgis kristlaste usuvabadus tagatud ning kristlased kannatavad sageli tagakiusamise all.
Loe lähemalt väljaandest The Christian Post.