Pentagon aastal 1947 Foto: defence.gov

Eelmise aasta lõpus ilmus Twitteri paljastuste kaheksas osa, milles uuriv ajakirjanik Lee Fang kirjeldab, kuidas sotsiaalvõrk aitas USA sõjaväel infooperatsioone korraldada.

Twitter väitis aastaid, et sotsiaalvõrk näeb tublisti vaeva, et välistada valitsuste poolne platvormi manipuleerimine.

Väljavõte dokumendist, milles Twitter tunnistab USA kongressile, et ettevõte üritab kiirkorras paljastada ja sulgeda kõik valitsuste poolsed salajased infooperatsioonid ning petliku propaganda.

Kuid varjatult andis Twitter loa ja erikaitse Ameerika Ühendriikide sõjaväe ilmavõrgu psühholoogilistele teabeoperatsioonidele. Kui Pentagoni propagandamasin kasutas varikontosid – mis on Twitteri reeglite järgi keelatud – sotsiaalvõrk ei sulgenud neid mitme aasta jooksul ja mõnda kasutati kuni 2022. aasta suveni.

2017. aastal saatis USA Keskväejuhatuse (U.S. Central Command; CENTCOM) ametnik Twitterile nimekirja 52 araabiakeelsest kontost, mida see "kasutab teatud sõnumite võimendamiseks". Ametnik palus samuti eelisteenust kuuele kontole, ühele konto omaniku isiku kinnitamist (verification) ja võimekust muuta kontod piirangutest vabaks (whitelist). 

CENTCOMi kontod säutsusid tihti USA sõjaväe Lähis-Ida eesmärkide teemal, näiteks levitati Iraani vastaseid sõnumeid, toetati USA toetusel toimuvat Saudi-Araabia sõda Jeemenis ja kinnitati, et USA droonide rünnakud on "väga täpsed", mis tabavad ainult terroriste. 

2020. aastal toimunud e-kirjavahetus näitab, et Twitteri tippjuhid olid teadlikud kaitseministeeriumi suurest võltskontontode võrgustikust ja varjatud propagandast.

Paljud USA sõjaväe salapropaganda kontod säutsusid kuni 2022. aasta suveni, kuigi Twitter teadis neist juba 2020. aastal ja ilmselt varemgi. 

2022. aasta augustis avaldas Stanford Internet Observatory (Stanfordi Ülikooli Interneti Jälgimise Keskus) aruande, milles paljastati USA sõjaväe suured propagandavõrgustikud Twitteris, Facebookis, Telegramis ja teistes võrgustikes, kuidas kasutati valeuudiste portaale, fotomanipulatsioone ning meeme.

USA propagandavõrgustik levitas väsimatult narratiive Venemaa, Hiina ja teiste välisriikide vastu. Näiteks süüdistati Iraani, et see "ähvardab Iraagi vee turvalisust, tarnib riiki tohutus koguses kangeid narkootikume (christal meth) ja teeb Afganistani põgenikega elundiäri. 

Twitter nägi samuti vaeva, et kui USA sõjaväe propagandavõrgustik sai avalikuks, siis süü langeks Pentagonile.

Viis, kuidas USA sõjaväel lubati Twitteris kasutada varjatud võrgustikke, on suures vastuolus sotsiaalvõrgu enda väidetega, kuidas see tuvastab kiiresti riikide – nagu Tai, Venemaa, Venezuela ja hulga teiste – toetatud mõjutamisoperatsioone.

Toimetas Karol Kallas