Ajakirjanik Matt Taibbi kirjeldab järjekordses Twitteri paljastuste seerias, kuidas Ameerika Ühendriikide valitsus rahastas uue, "väärteabe laboratooriumite" kodutööstuse loomist.
Viidatud "laboratooriumid" pidid väidetavalt võitlema USAle vaenuliku ilmavõrgu propagandaga ja teenima riikliku julgeoleku huvisid.
Paljastuste keskmes on asutus nimega Global Engagement Center (Üleilmse Hõivangu Keskus; GEC), mis on riigidepartemangu allasutus. GECi ametlik ülesanne on "tuvastada, mõista, paljastada ja seista vastu välismaisele riiklikule ning mitte-riiklikule propagandale ja väärteabe levitamise püüdlustele, mille eesmärgiks on poliitikate, turvalisuse või stabiilsuse õõnestamine elik mõjutamine, seda nii Ameerika Ühendriikides kui selle liitlaste ja partnerriikide juures."
Atlandi Nõukogu (Atlantic Council) Digitaalse Kohtuekspertiisi Uurimislabor (Digital Forensic Research Lab; DFRL), mida GECi kaudu rahastab USA keskvalitsus, saatis Twitteri juhtkonnale ja töötajatele regulaarselt sotsiaalvõrgu kasutajate musti nimekirju, mille eesmärgiks oli viimaste tsenseerimine.
Taibbi rõhutab oma postituste seerias, kuidas korporatiivne uudistemeedia oli valitsuse poolt levitavatele valedele hulga vastuvõtlikum kui Twitter.
Korporatiivse meedia persoonid olid GECi ja DFRLi tõestuseta ja valelikele "väärteabe" juttudele kergem sihtmärk kui seda kujutasid endast Twitteri töötajad, kes vähemalt korra asja lähemalt vaatasid, kui kedagi sotsiaalvõrgus piirama hakkasid.
Üks endine luureametnik väidab, et GEC "on kodumaise valedekompleksi inkubaator. Kogu selle saasta, mida me korraldasime peale külma sõda teistes riikides, on mõned debiilikud kodumaal käiku lasknud."
GECi tegevus nägi välja järgmiselt: kokku tuleb kirjutada mingi paanikat külvav uurimus, saata see ajakirjanike karja aeglasematele loomadele ja oodata kuniks need hakkavad Twitteri uksele prõmmima ja pärima, miks selliseid "ökosüsteeme" sotsiaalvõrgus ära ei hävitata.
GECi 2019. aasta Prantsusmaa raportis väidetakse ilma igasuguse tõestuseta, et kollavestide liikumine on "seotud Venemaaga". "Seotus" tähendas juba seda, kui keegi kollavestidest jagas mõnda Venemaa päritolu uudistekanali teavet.
[Ilmselt GECi oli ka Eesti "ajakirjanike – ja poliitikute – karja aeglasemate loomade" allikas kui kirjutati kollavestide Venemaa sidemetest.]
Taibbi sõnul olid sellised vastloodud "väärteabe-vastased" organisatsioonid äärmiselt tühised ja sellest hoolimata kuulas uudistemeedia tähelepanelikult nende väiteid.
Suurem osa nende organisatsioonide "ekspertidest" ei teadnud mitte midagi. Paljudel olid mingid oskused, kui oskuseks nimetada rumalate ajakirjanike tinistamist. Kuid valdkonnas, mis puudutas päris pahalaste tuvastamist, teadsid väga vähesed neist rohkem kui suvaline inimene tänavalt.
GECi puhul ei ole kõige hirmutavam agentuur ise, vaid selle ümber õilmitsev "väärteabe laboratooriumite" taristu. Asutuse 2020. aasta audit näitab, et selle eelarve oli toona ligikaudu 99 miljonit dollarit ja see rahastas 39 "väärteabe laboratooriumi".
Käesoleval aastal seisab Kongressis ees hääletus GECi rahastamise teemal. "Kas me võiksime vähemalt lõpetada enda tsenseerimiseks raha andmise," nõuab Taibbi.
Lõpetuseks leiab ajakirjanik, et Ameerika Ühendriikide maksumaksjad rahastavad iseenda musta nimekirja kandmist ning endaga manipuleerimist. Valitsuse poolt rahastatud GEC roojas meediamaastiku täis vigaste elik täiesti valelike uudislugudega.
Toimetas Karol Kallas