Üks maailma suurimaid avameretuule elektritootmise arendajaid Ørsted teatas 14. mail, et kuna taastuvenergia ärikeskkonnaga on pahasti ja USA-s on võimul Donald Trump, siis ettevõte loobub Ühendkuningriigis Hornsea 4 meretuulepargi ehitamisest.
Ørstedi tegevjuht Rasmus Errboe sõnul on Hornsea 4 projektist loobumise taga tarneahelate järjest kõrgemad hinnad, pangad nõuavad laenudelt kõrgemaid intresse ja meretuuleparkidega ehitamisega kaasnevad kõikvõimalikud muud ohud, nagu näiteks need ei valmi õigel ajal ja ei osutu majanduslikult tasuvaks. Kõigele lisaks peab Ameerika Ühendriikide president Trump Hiina Rahvavabariigi ja Euroopa Liiduga kaubandussõda ning ei salli roheeneriat, vahendab Reuters.
Ühendkuningriik on peale Euroopa Liidu ja selle liiduvabariikide üks väheseid maid, mille juhid räägivad Maa kliima käest ära päästmisest ning majanduse süsihappegaasist vabastamisest. Hornsea 4 projekti peatamise näol on tegemist tõsise löögiga riigi kliimaambitsioonidele. Tööparteilaste valitsus loodab siiski selle projekti mingil moel 2030. aastaks valmis saada. Ühendkuningriik on Hiina Rahvavabariigi järel maailma suurim meretuuleelektri turg ja olnud seni Taani roheelektri ettevõtte jaoks sõbralik turg.
Hornsea 4, mis oleks valmides olnud üks maailma suurimaid meretuuleparke, projekti peatamise tõttu tuleb Taani roheenergiaettevõttel korstnasse kirjutada kuskil 748 miljonit eurot.
Taastuvenergia ja meretuuleelektri väljavaadetest annab aimu lisaks tõik, et võrreldes 2021. aasta tipuga on Ørstedi väärtus tänaseks vähenenud 80 protsenti. Alates Trumpi valimisvõidust 2024. aasta novembri alguses on see langenud kolmandiku.
Errboe juhib Ørstedi alates käesoleva aasta jaanuarist ja tema ülesandeks on ettevõtte kohandamine "uutele reaalsustele" vastavaks.
Eriti rikaste investorite nõustaja Bernsteini hinnangul näitab Hornsea 4 projektist loobumine energiaettevõtte paremat rahakorda. Barclaysi analüütikute sõnul on peatamise näol tegemist "silmi avava sündmusega".
Ørsted võitis Hornsea 4 2,4 gigavatise meretuulepargi oksjoni 2024. aasta septembris.
Toimetas Karol Kallas