Nii nagu Eestis, ei soovi Ühendkuningriigis ametlikult keegi Covidi aja liigsurmade põhjust teada saada ja üks suuremaid tabloide Mirror annab riigi liigsurmadest ilma ühte tõenäolist põhjust mainimata ülevaate.
Ühendkuningriigis suureb kümneid tuhandeid britte rohkem kui peaks ja mitte ükski ekspert ei tea, miks see nii on.
2022. aasta maist detsembrini suri Inglismaal ja Walesis 32 441 inimest viimase viie aasta keskmisest rohkem. Nende surmade hulka ei ole arvestatud Covidi surmasid.
See tähendab, et rohkem kui 32 000 britti peaks olema elus, kuid ometigi heitsid hinge, nagu näitavad riikliku statistikaameti (Office for National Statistics; ONS) numbrid tolle ajavahemiku kohta.
Sellised jahmatavad numbrid tõstatavad mitmeid olulisi küsimusi asjaolude kohta, mis on toimumas riigi elanike seas, kuidas see muutub ja miks nii palju inimesi sureb.
Alates Covidi pandeemia algusest on liigsurmade määr kõikunud väga suures ulatuses kuust-kuusse. Kord on see kukkunud märkimisväärselt alla viie aasta keskmist ja siis jälle ulatunud tublisti üle selle.
Liigsurmade hüppelise kasvu taga võib olla mitmeid põhjuseid, kuid ei ole selge, mis põhjustab nende hulga hüppelist suurenemist või suurt langust.
2022. aasta alguses näiteks langes suremuse määr allapoole keskmist ja üks ekspertide grupp pakkus välja, et tegemist võib olla nõndanimetatud "suremuse nihkega" (mortality displacement), ehk miks surmad kuhjuvad mõne kuu jooksul ja millele eelnes vähemate surmadega aeg.
Oxfordi Ülikooli rahvastikuteaduse emeriitprofessor David Colemani sõnul ei tea mitte keegi, mis oli 2022. aastal nii paljude liigsurmade põhjuseks.
Ta osutas asjaolule, et Covidi aja lõpuks muutus Ühendkuningriigi rahvastik märgatavalt, kuna elust lahkus märkimisväärne osa vanemaealistest elanikkonnast.
Ta selgitab: "Kord kui need õnnetud inimesed on maha maetud, siis järele jäänud rahvastik peaks olema tervem ja saabuma aeg, mille jooksul sureb vähem inimesi, kuid seda ei ole juhtunud."
Samas ta osutas põhjustele, mis võivad olla liigsurmade taga: Ühendkuningriigi elanikud on varasemate aegadega võrreldes keskmiselt vanemad ja nende kehamassiindeks on varasemast keskmiselt suurem.
"Rahvastik jääb vanemaks ja Ühendkuningriigi elanikkond on Euroopas kõige paksem. Samuti on see haavatav haiguste osas nagu südamehaigused ja diabeet. Mõned inimesed ennustavad, et surmade määr suureneb sõltumata Covidist veelgi, sest inimeste tervisekäitumine on nii halb," jätkas Coleman.
Ühe liigsurmade põhjusena on välja toodud isheemilised (verehüübetompudest põhjustatud) südamehaigused, mis on tingitud professori osutatud inimeste rasvumisest.
Lisaks kui vaadata 2022. aasta surmade põhjuseid, siis leiab nende seast dementsuse ja Alzheimeri, mis osutavad vananevale rahvastikule.
Kuid ONSi andmed näitavad, et dementsus ja Alzheimer ei ole liigsurmade peamised põhjused. Selleks on tihti hooajalised kopsupõletik ja gripp ning ülejäänud aastal täpselt määratlemata põhjused.
"Kui vaadata surmatunnistustel surmade põhjuseid, siis need on pisut pettumust valmistavad, kuna ühe suurima liigsurmade põhjusena on sinna märgitud halvasti määratletavad sümptomid ja nähud. Enamasti on sellised märkused küll seotud vanusega," jätkas Coleman.
Mis omakorda tõstatab järgmise probleemi, et sureb väga palju britte, kuid sellel ei ole ühtegi selget põhjust.
Kuigi vananeval rahvastikul on liigsuremuse juures oma osa, ei seleta see ometigi kogu üle 30 000 inimese ulatuvat liigsurmade hulka, mis tabas Ühendkuningriiki eelmise aasta maist detsembrini.
2022. aasta veebruaris ja märtsis olid liigsurmade põhjuseks halvasti selgitatavad sümptomid ja nähud. Jaanuaris oli peamiseks liigsurmade põhjuseks gripp ja kopsupõletik.
Ülejäänud aasta jooksul lisandub hulgaliselt muid liigsurmade põhjuseid.
Suvel on selleks märkimisväärses osas kuumus ja kuna tegemist on inimtekkeliste kliimamuutustega, siis selline surmaoht varitseb inimesi üha enam.
Samuti on kritiseeritud süsteemi, kuidas liigsuremust määratakse, kuna selline eelneva viie aasta keskmisega võrdlev süsteem ei arvesta inimeste vananemise, kaalu suurenemise ja paljude muude teguritega.
Lühidalt selgitades on 2023. aastal Ühendkuningriigis elavad inimesed erinevad seal 2016. aastal elanud inimestest, osutab Avatud Ülikooli rakendusstatistika emeriitprofessor Kevin McConway.
Vanuserühma järele standarditud suremuskordaja (age-standardised mortality rates; ASMR) arvestab selliste muutustega ja kui seda kasutada, võib see osaliselt selgitada kõrget suremuse määra.
ASMR abil saab välja arvutada protsendid, mis on määratud ajaperioodil üle või alla viie aasta keskmise.
2022. aasta detsembris oli liigsurmade hulk 5900 inimest ehk 13,5 protsenti üle viie aasta keskmise.
Samas ASMRi järele arvutades on see number ainult 5,8 protsenti viie aasta keskmisest suurem ehk mingi osa nendest kümnetest tuhandetest surmadest võisid küll juhtuda, kuid see ei seleta lõpuni, miks need üldse juhtusid.
Tervet 2022. aastat vaadates on ASMRi protsendid otsestest liigsurmade protsentidest küll väiksemad, kuid need ei selgita kõiki liigsurmi.
Samas on professor McConway sõnul ka ASMRil omad probleemid. "Selleks, et arvutada ASMRi, on vaja teada kõigi vanusegruppide suurust. ONS ei saa (veel) kasutada 2021. aasta rahvaloenduse andmeid, sest need ei ole veel vajalike ajavahemike jaoks valmis ja kasutatud on 2018. aastast pärit rahvastiku projektsioone. Need ennustused ei võta arvesse olulisi mõjusid, nagu seda on Covid-19, mis mõjutab nii rahvastiku suurust kui vanuselist jaotust."
See aga tähendab, et kümnete tuhandete brittide surmale pole tänaseni piisavalt selgitusi.
Toimetas Karol Kallas