Ukraina relvatöösuste ühenduse sõnul aitaks relvaekspordist teenitud raha suurendada oma sõjaväe tarbeks toodetud laskemoona ja relvastuse hulka.
Väidetavalt koostatakse Ukraina raadas seadusandlust, mis lubaks riigi relvatootjatel müüa tootmise ülejääke välisriikidele. Kui selline seadus peaks jõustuma, oleks tegemist poliitika äärmiselt suure kursimuutusega, mis väidetavalt aitaks parandada Ukraina rahahädas relvatööstuse olukorda, vahendab Politico.
Seni puudub Ukraina kõrgemas juhtkonnas poliitiline tahe, mis lubaks taasalustada relvaekspordiga.
Range kontrolli tingimustes, mis jälgiks, et ekspordiks läheksid ainult relvad ja varustus, mida Ukraina sõjavägi ei vaja, toimuv eksport tooks relvatööstusele aastas väidetavalt sisse 15 miljardit dollarit ja aitaks kasvatada tootmismahte.
Ukraina relvad on ekspordi pooldajate sõnul lahingutes järele proovitud ja välisriikides oleks nende järele suur nõudlus.
Peale Venemaa sissetungi on Ukraina relvatööstus oma tootmismahte kümneid kordi suurendanud. Näiteks toodeti käesoleva aasta esimese poolaasta jooksul 25 korda rohkem laskemoona kui terve 2022. aasta jooksul kokku. Ukraina tehased on võimelised aastas tootma neli miljonit drooni ja hiljuti hakkas Ukraina sõjatööstus tootma NATO standard 155mm suurtükimoona ja seda kasutavaid Bohdana iseliikuvaid haubitsaid. Käesoleva kuu alguses teatas president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina arendab ballistilisi rakette.
Ukraina relvatööstuste üks murekoht on asjaolus, et need suudavad aastas toota 20 miljardi dollari eest asju, kuid Ukraina valitsusel on relvade ja varustuse ostmiseks raha vaid kuus miljardit dollarit.
Relvatööstus hoiatab, et kui raha juurde ei tule, siis paljud tehased on sunnitud kuskil ühe kuu jooksul rahapuuduse tõttu tootmise seiskama. See tähendab inimeste vallandamist ja spetsialistide laiali jooksmist.
Kui Ukraina relvade eksporti ei luba, kaaluvad paljud kaitsetööstuse ettevõtted riigist lahkumist.
Ukraina juhtkonna hinnangul oleks relvaekspordi lubamine poliitiliselt ohtlik ja arusaamatu välispartneritele, kelle käest nõutakse relvaabi. Samas kinnitavad kõrged ametnikud, et relvaabi palumise kõrval otsib Zelenskõi investoreid, mis oleks valmis panustama Ukraina relvatööstusesse.
Lisaks relvaabi palumisele on Ukraina võimud teinud lääneriikide valitsustele ettepaneku, et enda relvade ja laskemoona tarnimise asemel võiks need seda osta Ukraina ettevõtetelt. Esialgu soovitakse panustamist ainult droonide ja elektroonilise sõjapidamise vahendite tootmisesse.
Euroopa Liidus külmutatud Venemaa varadelt teenitud intresside arvelt Ukraina sõja toetamise esimesed 400 miljonit eurot kulutatakse just Ukraina sõjatööstuse rahastamiseks. Ukrainas on relvade ja varustuse tootmine odavam, kiirem ja selle transpordikulud on hulga väiksemad. Lisaks maksavad ettevõtted riigile makse.
Ukraina asutas rahastu Zbrojari: Manufacturing Freedom (Zbrojari: vabaduse tootmine), millesse loodetakse relvatööstuse tarbeks koguda kümme miljardit dollarit.
Angela Merkeli sõnul sõlmiti Minski kokkulepped Venemaaga 2014. aasta septembris ainult põhjusel, et Ukrainal oleks aega ennast suuremaks sõjaks ette valmistada.
Relvade tootmine on üks maailma kõige jõulisemalt kaitstud ja kontrollitud tööstusharusid ning uued tegijad üritatakse turult eemal hoida kõikide vahenditega. NATO-t süüdistatakse üpris tihti, et see on Ameerika Ühendriikide sõjatööstuskompleksi kasumeid tagav tööriist.
Ukraina saadik Ameerika Ühendriikides tunnistas käesoleva aasta alguses, et suurem osa Ameerika Ühendriikide rohkem kui saja miljardi dollari suurusest Ukraina sõja toetusest jääb Ameerika Ühendriikidesse.
Toimetas Karol Kallas