Venemaa rünnak Ukraina vastu on loodusele rängaks koormaks. Saastatud on põhjavesi, surnud on tuhanded delfiinid ja põlismetsadest on tehtud maailmalõpu maastikud.
Kui suured Venemaa ja Ukraina vahelise sõja kohutavad inimkaotused, mis mõningatel andmetel ulatuvad vähemalt poole miljonini, on suhteliselt hästi teada, siis sellega kaasnevale loodusele tekitatud kahjule pole samapalju tähelepanu pööratud, vahendab Times.
Rängalt on kannatada saanud rahvuspargid, põhjavesi, tapetud on tuhandeid delfiine ja Ukraina bioloogiline mitmekesisus on ohus.
Venemaa sõjakuritegude nimekirja eesotsas seisavad selle julmused tsiviilelanike vastu. Ukraina prokurörid süüdistavad lisaks Venemaad ökotsiidis ehk Ukraina looduskeskkonna tahtlikus hävitamises. Prokurörid koguvad Venemaa poolse ökotsiidi tõestusmaterjale ja kavatsevad nendega pöörduda Haagis asuvasse rahvusvahelisse kriminaalkohtusse, et genotsiidi kõrval saaks Venemaa karistada ka ökotsiidi eest.
Silmapaistva ökotsiidi näitena tuuakse välja Sviati Horõ (Pühad mäed) rahvuspark, mille juures toimunud lahingud jätsid maha "maailmalõpu maastiku", mida ilmestavad põlenud puud, pommiaugud ja hävinud taristu ning sõjatehnika vrakid. Praegu ei osata veel hinnata, milline on kahju faunale.
Lisaks külvati rahvuspark Venemaa sõjajõudude poolt taganedes täis maamiine, mis teeb selle korrastamise märkimisväärselt keerulisemaks. Kui rahvuspargi pindala on 11 800 hektarit, siis miinidest on jõutud seni puhastada 50 hektarit.
Väidetavalt on Ukraina täna maailma kõige mineeritum riik. Ligikaudu 174 000 ruutkiomeetrit Ukrainast on reostatud lõhkemata pommide ja maamiinidega. Ukrainlaste sõnul mineerivad venelased sihilikult põlde, et Ukraina põllumeestel ei oleks võimalik toiduaineid toota.
Toimetas Karol Kallas