Riigikogu põhiseaduskomisjoni ees esinedes leidis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et vabal maailmal pole Ukraina sõjas muud võimalust kui Venemaa peab kaotama. Eestil on selles "juhiroll".
Kuleba sõnul on parlament iga demokraatliku riigi süda. Riigikogu on Eesti demokraatlik süda. Ta tänas Eestit Ukrainale osutatud abi eest.
Eesti oli üks Venemaa sanktsioonide kehtestamise eestvedajatest ja see aitas aeglustada Vladimir Putini sõjamasinat. Eesti humanitaarabi toel jäid Ukraina purustatud linnade elanikud ellu. Samuti on Eesti võtnud vastu Ukraina põgenikke. See kõik on tulnud eestlaste südamest. Ukraina tänab.
Ukraina aitamine pole Kuleba sõnul heategevus, see on investeering maailma rahusse ja turvalisusesse. Putini Venemaa äratas ellu kõige haigema Venemaa imperialismi vormi. See on selge, et selle imperialismi isu ulatub kaugele üle Ukraina piiride. Ainult jõuline ja hästi relvastatud Ukraina suudab Venemaa peatada, enne kui see tungib Eestisse ning teistesse riikidesse.
"Ainult sõja kaotanud Venemaa lepib õiglase rahuga," leiab välisminister. Tema sõnul Ukraina ja Eesti mõlemad mõistavad seda. Mõlema riigi ülesanne on teha see selgeks ülejäänud maailmale.
Eesti on Ukrainale andnud 17 korda kaitseabi, kokku 520 miljoni euro eest, mis moodustab 1,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on väga märkimisväärne summa.
Kuleba väljendas arusaamist, et Eesti relvaabi võimekus on piiratud, kuid Eestil on ammendamatu varu ja selleks on "juhiroll". Eesti tahab olla esimene ja tal on raudne poliitiline soov jõuda eesmärgini.
Sedasi sündisid infotehnoloogia ja laskemoona koalitsioonid. Sedasi tutvustati kolmeaastast Ukraina võidustrateegiat. Sedasi otsustas Eesti osutada Ukrainale järgmise nelja aasta jooksul pikaajalist strateegilist abi veerandi protsendi ulatuses oma sisemajanduse kogutoodangust. [92,5M€ aastas].
Sedasi saavutas Ukraina Euroopa Liidu liikmesriigi kandidaadi staatuse ja alustas hiljuti EL-iga ühinemisläbirääkimisi.
Täna vajab Ukraina Eesti juhirolli Venemaa vastutusele võtmises. Sõda on päriselt võimalik lõpetada ainult siis kui jalule on seatud õiglus. Ukraina kahjud tuleb katta külmutatud Venemaa varade arvelt.
Eesti on välja arendanud kompensatsioonimehhanismi, milles kasutatakse Venemaa varasid Ukraina üles ehitamiseks. Eelmisel aastal esitas valitsuskoalitsioon vastava seaduseelnõu, mis praegu ootab lõplikku kinnitust. Välisminister saab aru, et tegemist on keerulise otsusega, kuid tema sõnul on sellise julge sammu astumine vajalik. Venemaalt raha ära võtmine ei tähenda ainult rahalist sammu, vaid rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste põhimõttelise kohustuse täitmist.
Välisminister juhtis tähelepanu mõnele väärarusaamale seoses olukorra hindamisega ja põhjendamatule hirmule tagajärgede ees, mis võivad kaasneda Venemaa ja venemaalaste varade konfiskeerimisega. Väidetakse, et selline käik rikuks õigusriigi põhimõtteid. Kuleba sõnul Venemaa varade konfiskeerimine hoopis jõustab õigusriigi põhimõtteid. Agressori vastutusele võtmine tuleb õigusriigi põhimõtetele kasuks ja tagab, et õiglus võidab jõhkra jõu.
ÜRO lepingutes on sätestatud, et teisele riigile kahju põhjustanud riik peab maksma reparatsioone. Venemaa sissetungi puhul on selle varade konfiskeerimine õiguspärane vastumeede.
Samuti on Kuleba sõnul põhjendamatu hirm, et Venemaa varade konfiskeerimine destabiliseerib rahvusvahelist rahandussüsteemi. Maailma juhtivad reitinguagentuurid kinnitavad välisministri sõnul, et nii see ei ole. Samuti pole lääne valuutadele reservvaluutadena alternatiivi, mille tõttu pole tõenäoline, et Venemaa varade konfiskeerimisega saaks usaldus nende vastu mingilgi tähendusväärsel viisil kannatada.
Tegevusetus kujutab maailma tasakaalule ja rahule suuremat ohtu, sest see kutsub kaudselt üles rikkuma rahvusvahelisi reegleid.
Venemaa varade konfiskeerimisega luuakse pretsedent, mis on hoiatuseks teistele võimalikele agressoritele ja näitab, et rahvusvaheline kogukond nõuab vastutust.
Peale õigusliku ja majandusliku poole on selle juures veel humanitaarne külg. Konfiskeeritud varade eest ehitatakse üles purustatud piirkonnad, toetatakse ohvreid ja taastatakse lootus.
Venemaa varade konfiskeerimine on Eesti ja Ukraina võimalus jääda ajaloo õigele poolele ning näidata, et mõlema väärtused on midagi enamat kui ainult sõnad. Mõlemad riigid on valmis oma põhimõtteid kaitsma.
Riigikogu Venemaa varade konfiskeerimise otsus saadab Kuleba sõnul maailmale jõulise sõnumi. See näitab Eesti pühendumist maailma rahule, turvalisusele ja õigusriigi põhimõtetele. Sellega näidatakse, et tungimist teistesse riikidesse ei sallita ja seistakse õigluse võidule pääsemise eest.
Ukraina välisminister on Venemaa võimukandjate ja rahva meelsuse suhtes üpris kõhkleval seisukohal. Venemaa jääb nii Ukraina kui Eesti vägivaldseks naabriks. Venemaa diktatuuri ja tavaliste venelaste meelsus ei näita muutumise märke. "Nad tahavad tappa, valetada ja eitada. Imperialistlik hullus õgib venemaalasi alates Kremlist kuni kõige kaugemate küladeni. Mitte miski muu ei saa seda imperialistlikku mõtteviisi muuta kui ainult kaotus Ukraina sõjas või Venemaa diktatuuri kokku kukkumine," rääkis Kuleba.
Samas Eesti ja Ukraina saavad Venemaa vastu ehitada tugeva müüri, mida võib nimetada ka uueks raudseks eesriideks. Ukraina ja Eesti jäävad tema sõnul seekord raudse eesriide vabaduse poolele.
Vana raudne eesriie teenis diktatuuri ja hoidis inimesed vabadusest eemal, selgitas Kuleba. "Uus raudne eesriie kaitseb vabu inimesi Venemaa diktatuuri eest. Seda eesriiet ei ehitata betoonist, vaid Eesti ja Ukraina armeede tugevusest ning riikide otsusest. Selle telliskivideks on julged teod. Riigikogu Venemaa varade konfiskeerimise eelnõu on üks selline telliskivi. Ukraina arvestab Eesti juhirolliga. Vabaduse hind on kõrge ja mittevabaduse oma veelgi kõrgem."
"Vabaduse eest võitlemisest ei piisa. Tuleb purustada need jõud, mis tahavad vabadust hävitada. Need jõud peavad maksma tekitatud kahjude eest. Kremlis hoolitakse ainult rahast. Kui Venemaa maksab täna tekitatud kahjude eest, siis hoiab see ära kahjud, mida Venemaa kavatseb Ukrainale ja Eestile tulevikus tekitada. Üheskoos saadakse Venemaast jagu," lõpetas Ukraina välisminister oma pöördumise.
Tõlkis Karol Kallas