Koroonakriisi tõttu ei pääse kliendid Euroopast ja USA-st Ukrainasse surrogaatemade poolt neile sünnitatud laste juurde. Üks laste vahendamisega tegelev viljakuskliinik kinnitab aga, et "kauba" eest hoolitsetakse hästi ja firma teeb pingutusi, et klientidel õnnestuks sellele kiiremas korras järgi tulla. 

"Meil on imikud USAst, Itaaliast, Hispaaniast, Ühendkuningriigist, Hiinast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt ning Bulgaariast, Rumeeniast, Austriast, Mehhikost ja Portugalist," kirjeldab Ukraina surrogaatlusfirma Biotexcom töötaja laste tellijatele suunatud videos.

Kui tavaolukorras toimub laste üleandmine klientidele operatiivselt, siis nüüd on ettevõttel tarneraskuste tõttu tekkinud probleemid "kauba" ladustamisega. Sestap on imikud ajutiselt paigutatud hoiule Kiievi hotelli, kus kehtivad ranged karantiininõuded. Ettevõte on laste eest hoolitsemiseks rakendanud palgalised lapsehoidjad ning ka lastearsti.

Klientidele edastatakse tänapäevaste tehniliste sidevahendite abil jooksvalt infot muuhulgas selle kohta, kui palju lapsed söövad ja kuidas kaalus juurde võtavad.

Surrogaatlusfirma jurist lubab aga videos, et ettevõte teeb suuri pingutusi, saamaks klientidele loa kiiremas korras "kaubale" järgi tulla.

Ukrainas soovitakse äri keelustamist 

Ukraina parlamendi inimõiguste ombudsman Ljudmila Denisova ütles eelmisel neljapäeval, et riigis on lõksus umbes sada surrogaatluse korras sünnitatud imikut. Denisova tõdes siis, et kui piirid ei avane, võib lõksu jäänud laste arv kasvada tuhandeni.

Biotexcom'i videoklipp on Ukrainas taas algatanud debati selle üle, kui eetiliseks saab surrogaatlusäri pidada. Ettevõtet on meedias varasemalt süüdistatud surrogaatemade halvas kohtlemises. Mitmed ametiisikud ja inimõiguste aktivistid on kutsunud üles riiki sellist äri keelustama. Denisova märkis, et Ukraina lapsed ei peaks olema inimkaubanduse objektid.

Biotexcom'i kodulehel pakutakse kahte surrogaatluse paketti. 39 900 eurot maksva standardpaketi ostmisel on ooteaeg kuni üks aasta, 64 900 eurot maksva VIP-paketi puhul aga leitakse surrogaatema juba nelja kuu jooksul.

Surrogaate koheldakse kui kariloomi

2018. aastal kirjutas Ukraina surrogaatlustööstuse pahupoolest Al Jazeera. Toona rääkis Biotexcomi heaks "töötanud" surrogaatema Alina väljaandele, et ettevõte pakkus talle surrogaadiks asumise eest 11 000 dollarit ning lisaks 250 dollari suurust igakuist stipendiumi.

Alina sõnul kohtles Biotexcom teda aga äärmiselt halvasti. 32. nädalat rasedana paigutas firma ta väiksesse korterisse koos nelja teise naisega, kellest ühega oli ta sunnitud ka voodit jagama.

"Olime kõik väga stressis. Enamus naisi tulevad väikestest küladest ja on lootusetus olukorras. Esimese nädala lihtsalt lamasime ja nutsime. Me ei suutnud süüa. See on surrogaatide jaoks tüüpiline olukord," tõdes ta. 

Alina sõnul käis ettevõtte töötaja neid pea igapäevaselt kontrollimas. Kui naised polnud pärast kella nelja õhtul kodus, said nad sada eurot trahvi. Samuti ähvardati neid trahvida, kui nad avalikult ettevõtet kritiseerivad või "klientidega" ühendust võtavad. 

Alina ja mitme väljaandega rääkinud ettevõtte kliendi kirjelduste järgi pidid surrogaadid ka sünnitusmajas alandusi taluma.

"Meid koheldi nagu kariloomi ja arstid mõnitasid meid. Kuuma vett ei olnud. Me pidime ennast WC-poti kohal pudeliveega pesema," kirjeldas Alina.

Toimetas Jaanus Vogelberg