George Sorose Avatud Ühiskonna Sihtasutuse kaks juhti pidasid 2016. aastal Demokraatliku partei keskorganisatsiooni ja Hillary Clintoni presidendikampaaniaga salaläbirääkimisi teemal, kuidas mustata Donald Trumpi ja varjata Clintoni korruptsiooni.
Vastselt avalikustatud dokumentide kohaselt pidasid Avatud Ühiskonna Sihtasutuste (OSF) Euraasia piirkonna juht Leonard Benardo ja Euraasia piirkonna poliitikanõunik Jeffrey Goldstein 2016. aasta alguses salaläbirääkimisi Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) nõukogu toonase esinaise Debbie Wasserman Schultziga. Jutuajamiste teemaks olid küsimused, kuidas mustata vabariiklaste presidendikandidaati Donald Trumpi ning juhtida tähelepanu kõrvale Hillary Clintoni poolt riigisekretäri ametis toime pandud "võimalikult korruptsioonilt", vahendab New York Post.
2016. aasta jaanuarist pärit märkmetest selgub, kuidas Sorose käsilased pidasid Wasserman Schultziga aru teemal, mida hakata peale skandaalidega kui Clintonite sihtasutuse annetajad pääsesid eelisjärjekorras riigisekretär Hillary vastuvõtule ja kui ta kustutas e-posti koduserveri andmed.
2015. aastal kustutas riigisekretär Clinton oma kodus asuvast turvamata eraserverist rohkem kui 30 000 e-kirja. FBI kinnitas uurimise järel, et tegemist oli "väga tundliku ja eriti salajase teabega", kuid Hillary'ile ei esitatud ühtegi süüdistust.
Teistest, 2016. aasta märtsist pärit märkmetest võib lugeda, kuidas president Barack Hussein Obama ei soovinud, et osutatud skandaalid "tumestakseid tema presidendiaja viimaseid päevi" ning tõenäoliselt survestas ta oma valitsuse justiitsministrit Loretta Lynchi sekkuma FBI direktori James Comey'i poolt Clintoni e-kirjade uurimisse.
"Barack Obama lubas kasutada kõiki administratiivseid hoobasid kõrvaldamaks FBI Clintonite Sihtasutuse ja Hillary riigidepartemangu e-kirjade käitlemise suhtes algatatud uurimistest tulenev negatiivne mõju," kirjutatakse märkmetes.
Osutatud sekkumiste tulemusena käsitles DNC skandaalide mõju Hillary presidendikampaaniale "minimaalsena" ja mõtles välja kaheharulise vasturünnaku, mis "keskendus Trumpi maine kahjustamisele nii avalike arutelude kui propaganda kaudu", millele aitasid kaasa "eriteenused".
Osutatud "eriteenused" kujutasid endast kas juleolekuasutuste otsest kaasamist elik endise MI6 agendi Christopher Steele'i väljamõeldiste päeviku kasutamist, milles väidetakse, et Venemaa presidendi Vladimir Putini käsutuses on Trumpi mustavad mterjalid.
Avalikustatud dokumendid näitavad lisaks, et Lynch pidas aru Clintoni kampaania poliitikadirektori Amanda Renteriaga ja demokraatide presidendikandidaat pidas samal ajal aru kampaania nõuniku Julianne Smithiga plaani osas, mida Bernardo kirjeldab kui "pikaajalist Trumpi ja Putini demoniseerimise üritust".
"HRC [Hillary Rodham Clinton] kiitis heaks Julia idee, mille kohaselt mõjutavad Trump ja Venemaa häkkerid Ameerika Ühendriikide valimisi," kirjutab Bernardo 2016. aasta 27. juulil saadetud e-kirjas vandenõu kohta. "See peaks juhtima inimeste tähelepanu kõrvale tema [HRC] kadunud e-kirjadelt. … Asja sisuks on teha Venemaa mängust Ameerika Ühendriikide siseriiklik küsimus."
Bernardo on hetkel OSF-i vanem-asepresident.
"Väide, nagu Avatud Ühiskonna Sihtasutus oleks aidanud korraldada FBI uurimist, on ennekuulmatu vale. See on rajatud pahatahtlikule väärteabele, mis pärineb Venemaa luureteenistustelt ja mida täna kasutatakse relvana poliitiliselt ajendatud kampaanias OSF-i inimõiguste edendamise juhtiva rolli ning tegevuse vastu," teatas OSF-i kõneisik avalduses.
"[Eriprokurör John] Durhami uurimine ei leidnud meie töötajate puhul ühtegi eksimust," jätkas kõneisik. "Me oleme [poliitiliselt] erapooletu organisatsioon ja ei osale poliitilistes kampaaniates. Osutatud süüdistused pole mitte ainult põhjendamatud, vaid need on ka ohtlikud. Need peegeldavad laiemat kodanikuühiskonna vaenulikkust ja selle tühistamise soovi ning nendega soovitakse juhtida tähelepanu kõrvale tõelistelt skandaalidelt."
Millega Goldstein hetkel tegeleb, pole teada.
"See avalikustatud lisa lihtsalt taaskäitleb ammu ümber lükatud väiteid ja valeteavet," kinnitab Renteria. "Ma ei tundnud Loretta Lynchi 2016. aastal ja ma ei tunne teda praegugi."
Kõnelused märkmed ja teised luuretoimikud anti üle Obama FBI-le ja Föderaalse Juurdlusbüroo asedirektor Andrew McCabe tutvustas neid justiitsministeeriumi kõrgematele ametnikele. Siiski teavet, mis sidus Clintoni Venemaa vandenõu skandaaliga, lähemalt ei uuritud.
Comey väitis hiljem justiitsministeeriumi peainspektorile (DOJ OIG), et tema hinnangul ei olnud luureandmed, mis jõudsid USA julgeolekuasutusteni Venemaa häkkerite kaudu, "usaldusväärsed".
FBI endine üldnõunik James Baker seevastu polnud sellise lähenemisega nõus ja rääkis peainspektorile, kui "isiklikult murelik oli ta olukorra tõttu", kui Lynch lävis Clintoni kampaaniaga. Nõunik lisas, et nii tema kui mitmed teised FBI juhid vaatasid suure murega memosid, mis osutasid, "kuidas Lynch võib kasutada oma positsiooni tagamaks, et Hillary Clintonile süüdistust ei esitata".
Eriprokuröri Durhami, kes uuris 2016. aasta presidendivalimistega kaasas käinud luureoperatsiooni, hinnangul "on Bernardo e-kirjad tõenäoliselt autentsed".
Durhami uurimistoimiku lisas mainitakse siiski võimalust, et venelased võivad olla kõnealused e-kirjad ise valmis sepistanud elik neid muutnud.
Kui Durham küsitles Bernardot, siis viimane vastas, et tema ei mäleta, nagu ta oleks selliseid e-kirjasid koostanud. Samuti ei suutnud eriprokurör tuvastada nende e-kirjade olemasolu tõestavaid kandeid ei OSF-is, ega teistes mõttekodades.
"[Clintoni] kampaania võis soovida või ootas, et FBI elik teised jõuametid aitavad [Trumpi mustamise] üritusele kaasa ("valavad õli tulle") kui hakkavad uurima DNC küberrünnet Venemaa poolt," märgitakse Durhami lisas.
"Eriprokuröri kontori parim hinnang on … et e-kirjad, mis on väidetavalt Bernardo kirjutatud, on lõppeks pandud kokku mitmest e-kirjast, mille hankisid Venemaa luureteenistused Ameerika Ühendriikide mõttekodade, sealhulgas OSF-i, Carnegie Endowmenti ja teiste, häkkimise teel."
CIA otsustas 2017. aastal samas, et osutatud luureandmed ei ole "Venemaa väljamõeldised".
FBI sai Clintoni toimikuid puudutava uurimise alustamise märgukirja CIA-lt peale 2016. aasta 3. augustil Valges Majas toimunud kohtumist, millel osalesid Obama, Comey, toonane CIA direktor John Brennan, asepresident Joe Biden ja riiklik luuredirektor James Clapper.
Toona "levitati Ameerika Ühendriikide juhtivates väljaannetes" Trumpi süüdistavat teavet ja selle aluseks olevaid luuretoimikuid peeti Clitoni kaastööliste "kampaania esimeseks astmeks", kuna puudus otsene tõestusmaterjal, nagu Trump oleks teinud Venemaaga koostööd.
Durhami uurimistoimikute lisa avalikustamise kiitsid 31. juulil heaks justiitsminister Pam Bondi, CIA juht John Ratcliffe ja FBI direktor Kash Patel.
Toimetas Karol Kallas