Mis on liigvarajaste ja juhuslike seksuaalsuhete ohud? Need on inimeseti erinevad. Mõned emotsionaalsed tagajärjed on lühiajalised, aga siiski tõsised. Mõned kestavad väga pikka aega, mõjutades isegi abielu ja lastekasvatamist, kirjutab Thomas Lickona laupäeviti Objektiivis ilmuvas artiklisarjas. Täna ilmub kirjutise 4. osa.
8. Kahjustatud või rikutud suhted
Seks võib muuta hea suhte halvaks. Suhte teiste mõõtmete areng peatub ning sellesse ilmuvad negatiivsed tunded. Lõpuks mürgitavad need suhte. Ühe noore mehe sõnadega, kes identifitseerib end 22aastase neitsina:
"Olen näinud liiga paljusid sõpru, kelle suhted on lõppenud pärast seda kui need on muutunud füüsiliseks. Kui kasutada seksi liiga vara, blokeerib see teised armastuse väljendamise viisid ning võib takistada suhte tasakaalustatud arengut."
24aastane Jennifer jagab oma lugu:
"Minu poiss-sõbra palved alustada seksiga muutusid iga kohtinguga aina veenvamaks ja kahe kuu pärast andsin ma alla. Seksist sai meie suhte kese. See võttis kõik üle, nagu vähk. Meie suhtesse tekkisid uued asjad – viha, kannatamatus, armukadedus ja isekus. Me ei saanud teineteisega enam rääkidagi. Tüdinesime teineteisest ning hakkasin meeleheitlikult soovima vaheldust."[i]
Suhted vanematega
Seks võib negatiivselt mõjutada ka suhteid teiste inimestega. Enamik vanemaid ütleb, et ei soovi, et nende teismelised lapsed oleks seksuaalselt aktiivsed[ii] ja sellele soovile vastu astudes võivad noored tekitada peresuhetes konflikti või kaugenemist. Paljud teismelised teevad kõik, mis nende võimuses, et nende vanemad ei saaks teada nende seksuaalsuhetest, sest teavad, kui väga see neid kurvastaks. Järgnevalt ühe noore tüdruku lugu:
13aastane Becky seksis esimest korda oma 15aastase poiss-sõbraga. Ta teadis, et ta vanemad ja teised pereliikmed oleks väga haavunud, kui nad sellest teada saaks. Kui tal päevad ära jäid, sattus ta paanikasse, mõeldes isegi enesetapu sooritamisele. Tüdruku suureks kergenduseks oli rasedustest negatiivne. Ta otsustas, et ei taha sellist kogemust enam läbi elada ning jättis oma poiss-sõbra maha.
9. Kängujääv isiksuse areng
Liigvarajased seksuaalsuhted ei kahjusta ainult suhte arengut, vaid võivad takistada ka noore inimese isiksuse arengut.
Teismelised, kes pühendavad kogu tähelepanu intensiivsele suhtele, pöörduvad enesesse just sel arenguetapil, kus nende tähelepanu peaks olema suunatud endast väljapoole – sõlmides uusi sõprussuhteid, liitudes klubide ja meeskondadega, arendades oma huvisid ja oskusi ning võttes suuremat sotsiaalset vastutust. Teismeiga on õppimise ja arengu seisukohast kriitiline aeg, millest saab noore inimese tuleviku vundament. Selles eas mahamagatud võimalused ei tule kunagi tagasi. Kui noored inimesed nendest võimalustest kinni ei haara, ei saa nad kunagi kasutada kogu oma potentsiaali.
Oht selleks tundub olevat suurem tüdrukute puhul, kes seksuaalsuhetega alustades sulgevad ukse teistele huvidele ja suhetele. New Yorgis tegutseva psühhiaatri dr Samurel Kauffmani sõnadega:
"Tüdruk, kes väga vara astub poisiga tõsisesse suhtesse, võib hiljem avastada, et tema individuaalsus jäi kängu. Tüdrukust sai poisi osa ning ta ei arendanud oma isiklikke huvisid ja iseseisvat identiteeti."[iii]
10. Negatiivne mõju abielule
Enamik teismelisi tunnistab, et unistab õnnelikust abielust. Peaksime innustama neid eneselt küsima, millised seksuaalsed otsused nende praeguses eluhetkes aitavad neid õnneliku abielu unistuse poole liikuda; ning milliseid probleeme võib abielueelne seksuaalne aktiivsus temale ja ta tulevasele abikaasale tekitada. Toome välja neli võimalikku probleemi:
Võrdlused ja meenutused. Kui inimene on seksinud kellegi teisega kui oma abikaasaga, võib tekkida tahtele mitte alluv kalduvus võrrelda oma abikaasat eelmiste partneritega.[iv] Ühe noore abielumehe sõnadega:
"Kui ma armatsen oma naisega, mõtlen ma: "Mu eelmine tüdruksõber suudles paremini" või "See teine tüdruk tegi seda paremini". Ma ei suuda võrdlustest vabaneda."
Nii mehed kui naised võivad kogeda ka "seksuaalseid meenutusi" – kujutluspilte eelmistest partneritest – mis võivad häirida abielulist seksuaalset lähedust.[v]
Truudusetus. Abielurikkumine võib saada abielule saatuslikuks. Leidub erinevaid hinnanguid selle kohta, kui suur protsent abielus inimestest oma abikaasat petavad, ent paljud eksperdid usuvad, et truudusetus mõlema sugupoole puhul on viimastel dekaadidel sagenenud.[vi] Üks võimalik põhjus on see, et tõusnud on ka abielueelne seksuaalne aktiivsus. Võime panna vastu kiusatustele on meie iseloomu osa, miski, mis areneb aja jooksul ja harjutamise kaudu. Kui me pole enne abielu harjutanud seksuaalsetele kiusatustele "ei" ütlemist, võib abielus olla raskem seesugustele kiusatustele vastu seista.
Viljatus. Paljud vastabiellunud paarid Ameerikas ei saa lapsi. Viljatus võib olla abielule tohutu koorem. Kui selle põhjustajaks on põetud suguhaigus nagu klamüüdia, on koorem veelgi suurem. (Klamüüdia võib põhjustada vaagnapõhja põletikku ning naise munajuhade armistumist ja kitsenemist ning see omakord võib takistada munarakkudel emakani jõudmist, kus seemnerakk neid võiks viljastada.) Ühe 33aastase abielunaise sõnadega:
"Millalgi oma metsiku keskkooliea ajal nakatusin haigusse, mis kahjustas mu munajuhasid ning tegi mind viljatuks. Olen nüüd abielus imelise mehega, kes tahaks väga lapsi ning süütunne, mida tunnen, on tohutu. Me uurime võimalust adopteerida, aga see kogemus on olnud kohutavalt raske."
Suurem lahutuse risk. Uuringutes on leitud, et abielueelne kooselu on seotud suurema lahutuse riskiga.[vii] Ühes 2003. aastal naiste seas tehtud uuringus leiti, et lahutuse risk on eriti suur naiste puhul, kes on eelnevalt koos elanud nii oma praeguse abikaasaga kui veel mõne mehega.[viii] Mida rohkemate partneritega inimene enne abielu koos on elanud, seda suurem on risk abielu purunemisele.
Uuringud ei ütle meile, mispärast abielueelne kooselu või seksuaalsuhted lahutuse tõenäosust tõstavad. Üks usutav põhjus on, et seks võib takistada teineteise süvitsi tundmaõppimist ning teadasaamist, kas paaril on ühised veendumused, väärtused ja eesmärgid, millele püsiv abielu saab ehituda. John ja Kathy Colligan, kes on veetnud palju aastaid abielueelset nõustamist pakkudes, jagavad oma tähelepanekuid:
"Näeme paljusid paare, kes elavad koos. Nendega vesteldes selgub, et neil on väga vähe ühist. Nad pole oma väärtuste ja eesmärkide üle üldse arutanud. Seksuaalne tõmme ja seotus on aga väga tugevad. Kui me soovitame, et nad ei elaks või ei magaks koos; et nad püüaks saada sõpradeks ning teineteist tundma õppida, et teada saada, kas nad ka tegelikult kokku sobivad, osutavad nad sageli vastupanu. Meie aga näeme, et see abielu kukub tõenäoliselt läbi – ja tavaliselt nii ka läheb."[ix]
Dr Carson Daly ütleb, et kui ta oli kolledžis inglise keele ja kirjanduse professor, tulid paljud õpilased – tavaliselt neiud, aga ka noormehed – tema juurde nõu küsima – pealtnäha selleks, et koolitöö üle arutada. Vestlema hakates rääkisid nad talle aga oma suhteprobleemidest. Seks oli peaaegu alati asjasse segatud. Ta jutustas:
"Ma arvan, et ma pole kunagi kohanud õpilast, kes kahetseks, et seksuaalset aktiivsust edasi lükkas, küll aga olen kohanud paljusid, kes oma seksuaalsuhteid sügavalt kahetsesid. Keegi ei valmista noori ette seesuguste suhete tagajärgedeks: madal enesehinnang, ärakasutatu meeleheide, ärakasutaja enesepõlgus; ärevus, mis kaasneb oma tegude kohta valetamisega või nende varjamisega pereliikmete eest; kompulsiivse seksuaalkäitumise lõpetamise raskus ja eneseviha, mis kaasneb uue võrgutatava otsimisega pärast iga lahkuminekut – et turgutada oma hääbuvat enesehinnangut. Keegi ei räägi noortele, et mõnikord läheb aastaid selleks, et selliste seksuaalsuhete mõjudest paraneda – kui see üldse on võimalik."[x]
Tõlkinud Maria Vooglaid
Märkused
[i] McDowell & Day.
[ii] R. E. Rector, et al. "Mida lapsevanemad seksuaalkasvatuse tundidelt ootavad?" ("What do parents want in sex education programs?"), Backgrounder, No. 1722, 2004.
[iii] Tsiteeritud H. & M. Lewise raamatust "Lapsevanema teejuht teismeliste seksi ja raseduse teemadesse" ("The parents' guide to teenage sex and pregnancy"), New York: St. Martin's Press, 1980.
[iv] McDowell & Day.
[v] McDowell & Day.
[vi] M. Scarf, "Intiimpartnerid" ("Intimate partners"), New York: Ballantine, 1996.
[vii] A. DeMaris & W. MacDonald, "Abielueelne kooselu ja abielu ebastabiilsus" ("Premarital cohabitation and marital instability"), Journal of Marriage and the Family, 55, 1993, lk 399–407. Vaata ka P. Smock, "Kooselu USAs" ("Cohabitation in the United States"), Annual Review of Sociology, 26, 2000, lk 1–20.
[viii] J. Teachman, "Abielueelne seks, abielueelne kooselu ja hilisema abielu purunemise risk naiste seas" ("Premarital sex, premarital cohabitation, and the risk of subsequent marital dissolution among women"), Journal of Marriage and Family, 65, 2003, lk 444–455.
[ix] Isiklikust vestlusest.
[x] Isiklikust vestlusest