Mis on liigvarajaste ja juhuslike seksuaalsuhete ohud? Need on inimeseti erinevad. Mõned emotsionaalsed tagajärjed on lühiajalised, aga siiski tõsised. Mõned kestavad väga pikka aega, mõjutades isegi abielu ja lastekasvatamist, kirjutab Thomas Lickona laupäeviti Objektiivis ilmuvas artiklisarjas. Täna on lugeja ees viimane, 5. osa.
Eelnevates artiklites käsitlesime liigvarajaste seksuaalsuhete ohtusid, samas on aga väga tähtis ka nimetada pühendunud armastussuhteni ootamise eeliseid. Järgnevalt toome lühidalt välja kümme ootamise eelist[i]:
1. Ootamine teeb suhte paremaks, sest te veedate rohkem aega teineteist tundma õppides.
2. Ootamine tõstab su enesehinnangut.
3. Ootamine toob kaasa austust, sest sul on julgust pidada kinni oma põhimõtetest.
4. Ootamine õpetab sind austama teisi inimesi – sa ei tunne kiusatust neile survet avaldada.
5. Ootamine võtab sinult surve alustada seksuaalsuhetega.
6. Ootamine tähendab puhast südametunnistust (ei mingit süütunnet) ja meelerahu (ei mingeid konflikte, ei mingeid kahetsusi).
7. Ootamine aitab sul leida õiget partnerit – kedagi, kes hindab sind sellisena, nagu sa oled.
8. Ootamine tähendab paremat seksuaalsuhet abielus – suhet, milles pole võrdlusi ja mis põhineb usaldusel. Oodates oled truu oma abikaasale juba enne temaga kohtumist.
9. Harjutades voorusi, mis ootamisega kaasnevad – nagu truudus, hea otsustusvõime, enesekontroll, tagasihoidlikkus ja tõeline austus enese ja teiste vastu –, arened sa isiksuseks, kellest saab hea abikaasa.
10. Arenedes põhimõttekindlaks isiksuseks, võid sa ka partneriks leida samasuguse isiksuse – just sellise inimese, kellega sa sooviks abielluda ning keda sa sooviks oma tulevaste laste emaks või isaks.[ii]
Ära mõtle, et sinu jaoks on liiga hilja
Paljud teismelised, kes on juba seksuaalselt aktiivsed, teevad selle vea, et mõtlevad, et nende jaoks on juba liiga hilja muutuda, isegi kui nad seda sooviksid. Tõsiasi on aga see, et igaühel meist, ükskõik kui vanad me ka poleks, on vabadus ükskõik millises eluhetkes teha teistsuguseid valikuid.
Teismelised vajavad tõsielulisi lugusid noortest, kes olid kord seksuaalselt aktiivsed, aga on otsustanud uuesti alustada. Võime juhatada nad Harvardis teostatud uuringu juurde, milles nägime edusamme, mida tegid tudengid, kes pärast seksuaalset kombelõtvust pöördusid range reeglistiku poole. Võime rääkida Lucian Shultest, tudengist, kes rääkis ajakirjale Newsweek oma keskkooliaegsest seksuaalsuhtest ning järgnevast otsusest seksiga abieluni oodata. Ja võime rääkida Cathyst, keskkoolitüdrukust, kes on otsustanud oma vead selja taha jätta:
"Olen seksinud paljude poistega, aga ma olin alati purjus ja arvasin, et see ei loe. Nüüd aga mõistan, et andsin igaühele nendest poistest osakese iseenesest. Ma ei taha seesugust valu enam kogeda. Ma alustan uuesti ega seksi enam enne, kui olen abielus."[iii]
Seesugused lood kannavad edasi olulisi elu õppetunde: me ei saa muuta minevikku, aga saame valida tuleviku.
Seks võib olla suure naudingu ja rõõmu allikas. Aga on selge, et see võib olla ka sügavate haavade ja kannatuste põhjustaja. Erinevus seisneb suhtes, mille raamides seks toimub. Seks on kõige õnnestavam, tähendusrikkam ja rahuldavam – kõige turvalisem nii emotsionaalselt kui füüsiliselt – kui see toimub armastava, täieliku ja siduva pühendumuse kontekstis. Ajalooliselt oleme seda nimetanud abieluks. Seksuaalne ühinemine on siis osa millestki suuremast – kahe inimese elude ühinemisest.
Tõlkinud Maria Vooglaid
Märkused
[i] Esimesed seitse ootamise eelist pärinevad Kristine Napieri raamatust "Seksuaalse karskuse jõud" ("The power of abstinence"), New York: Avon, 1996.
[ii] Selle punkti eest võlgnen tänu Janet Smithile.
[iii] Mary-Louise Kurey, "Vapper seisukohavõtt" ("Standing with courage"), Huntington, IN: Our Sunday Visitor, Inc., 2002.