Innustatuna Donald Trumpi valimisest Valgesse Majja kavatseb Ungari võtta käsile George Sorosega seotud vabaühendused riigis, mis tuleks "minema pühkida, kasutades selleks kõiki käepäraseid vahendeid."
Nagu nentis parlamendiliige ja valitseva Fidesz-partei asepresident Szilárd Németh, "teenivad" Sorose organisatsioonid "globaalseid kapitaliste ning toetavad poliitilist korrektsust, [mida peavad tähtsamaks] riikide valitsustest."
"Ma tunnetan, et selleks on saabunud rahvusvaheline võimalus seoses uue USA presidendi valimisega," vahendab poliitikut Bloomberg ning kirjutab, et Ungari parlamendis hakatakse arutama eelnõu, mis lubaks võimudel auditeerida valitsusväliste organisatsioonide tegevjuhte.
Budapest Business Journali andmetel selgitas Németh samuti, et kõnealused vabaühendused on süüdi Ungari valitsuse ründamises illegaalse immigratsiooni vastu võetud seisukoha tõttu.
Eelnõu võidakse tuua Ungari parlamendi ette märtsis ning võetakse valitsuskoalitsiooni enamuse tõttu praktiliselt kindlasti vastu.
Sorose fond on juba jõudnud teatada, et kavatseb Ungaris otsustavalt edasi tegutseda.
Opositsioonilised erakonnad nimetavad Némethi sõnu ja eelnõu olemust "diktaatorlikuks." Sotside soov oleks, et Németh otsekohe oma postilt tagasi astuks.
Nad pahandavad, et peaminister Viktor Orbáni illiberaalsust on üha keerukam eristada [Vene presidendi] Vladimir Putini diktatuurist."
Ungari peaminister Viktor Orbán omakorda süüdistab miljardärist investorit George Sorost kuulumises "aktivistide" ringi, kes üritavad õõnestada Euroopa rahvaid, toetades sisserännet Lähis-Idast ja mujalt.
"Tema [Sorose] nimi on võibolla ilmekamaid näiteid inimestest, kes toetavad kõike, mis nõrgestab rahvusriike. Nad toetavad kõike, mis muudaks traditsioonilist euroopalikku elulaadi," ütles Orbán raadiointervjuus kodumaal.
"Need aktivistid, kes immigrante toetavad, saavad tahtmatult osaks sellest rahvusvahelisest inimkaubanduse võrgustikust."
Soros ja Eesti
Eestis on George Soros tegutsenud aastaid peamiselt Avatud Eesti Fondi (AEF) kaudu, olles pikka aega selle peamiseks rahastajaks. Nagu fond oma kodulehel kirjutab:
"Avatud Eesti Fond tahab teadlikult suunata ühiskondlikku arutelu avatuse ja sallivuse poole. Me teeme seda nii ise üritusi korraldades ja programme algatades kui ka teiste ühenduste projekte toetades. […] Selle nimel teeb Avatud Eesti Fond koostööd vabaühenduste, kodanikuaktivistide, ettevõtjate, teadlaste, haridus- ja kultuuriinimeste, meedia, omavalitsuste ja valitsusasutustega."
Paljude teiste projektide seas on Avatud Eesti Fond rahastanud Arvamusfestivali ja presidendi jääkeldrist alguse saanud Rahvakogu, organisatsioonidest aga Kari Käsperi juhitud Eesti Inimõiguste Keskust, Helen Talalaeva juhitud Eesti LGBT Ühingut ja Jevgeni Kristafovitši juhitud noorteühendust Avatud Vabariik. Samuti oli AEFil peamine roll valitsuse poliitikat suunava, praegu Tarmo Jüristo juhitud mõttekoja Praxis asutamisel ja ülesehitamisel.
Eelmine Eesti president Toomas Hendrik Ilves kirjutas 2010. aastal AEFi tegevust kokkuvõtva kogumiku eessõnas, et "Avatud Eesti Fond on 20 aasta vältel järjekindlalt, kuid alati heatahtlikul ja pealetükkimatul, see tähendab euroopalikul viisil harinud pinnast, mida nimetame Eesti kodanikuühiskonnaks."
Samas kogumikus lisas AEFi pikaaegne juht Mall Hellam, et "ehkki Avatud Eesti Fond on aastate jooksul avatud ühiskonna edendamisse panustanud üle poole miljardi krooni, ei ole fond kunagi olnud pelgalt rahajagamise koht" ning et "oleme olnud osalised paljude taasiseseisvunud Eesti olulisemate verstapostide juures ja mõjutanud protsesse teinekord ehk isegi enese teadmata".