Ungari valitsusjuht Viktor Orbán tahab neljast Kesk-Euroopa riigist koosneva Visegrádi grupi uuesti ellu äratada, teatas 21. detsembril Slovakkia riiklik uudisteagentuur TASR.
Samal päeval Budapestis peetud rahvusvahelisel pressikonverentsil nentis Orbán, et Ungarist, Slovakkiast, Tšehhist ja Poolast koosnev Visegrádi riikide rühmitus on nii siseprobleemide kui ka välissurve mõjul sisuliselt lagunenud. Ta lisas, et praegu käib töö selle nimel, et see rühmitus taaselustada.
Orbán meenutas, et Visegrádi rühmitus on strateegiline projekt, mis ühendab Ungari ja Venemaa vahel paiknevaid riike. Tema sõnutsi oli selle koostööprojekti eesmärgiks luua vastukaal Saksa–Prantsuse teljele, et too ei määraks Euroopas kõike.
„Visegrádi nelik on võrreldav Prantsusmaa või Saksamaaga, seda nii rahvaarvu, maa-ala, majanduse kui ka kaitsevõimsuse suuruselt," toonitas Ungari valitsusjuht. Tema sõnul oli selle organisatiooni loomise mõte tekitada Prantsusmaa ja Saksamaa kõvale kolmas suur jõukeskus, kelle seisukohtadega peab arvestama. Siseprobleemide ja välissurve koosmõjul on selle neliku koostöö aga sisuliselt soikunud, leidis Orbán.
„On lootust, et Tšehhi eesistumise ajal veebruarikuus toimub viimaks neliku tippkohtumine peaministrite tasemel, kus saame oma strateegilised eesmärgid uuesti sõnastada ning vaadata, kas see Kesk-Euroopa algatus on veel reaalne," ütles Orbán.
Visegrádi grupi asutas 1991. aastal kolm riiki: Ungari, Poola ja Tšehhoslovakkia. Pärast viimase lagunemist Tšehhiks ja Slovakkiaks muutus grupp neljaliikmeliseks ning seda siiani. Alates 2004. aastast on kõik neli ühtlasi Euroopa Liidu liikmed.
Toimetas Tõnu Kalvet