Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FOA) raporti kohaselt leiab Gaza põhjaosas lähiajal aset äärmiselt ränk näljahäda, mis puudutab kõige raskemal kujul umbes poolt Gaza elanikkonnast ehk ligikaudu 1,1 miljonit inimest. Juba praegu kannatab aga kogu Gaza 2,3 miljoniline rahvastik terava toidupuuduse käes. ÜRO peasekretäri António Guterresi sõnul on see täielikult inimeste poolt põhjustatud katastroof, mida on võimalik peatada.
"Näljahäda asetleidmist prognoositakse mingil ajal vahemikus praegusest kuni maikuuni 2024 põhjapoolsetes kubermangudes," ütles FAO seoses oma Gaza Integreeritud Toiduturvalisuse Faasi Klassifitseerimise (IPC) raporti avaldamisega.
"Gazas elavad palestiinlased peavad taluma kohutavat nälga ja kannatusi," ütles ÜRO peasekretär António Guaterres seda raportit kommenteerides, lisades, et Gaza tsiviilelanike tingimused on kohutavad, vahendab UN News.
"Tegemist on kõige suurema arvu inimestega, keda ootab ees katastroofiline nälg, mida on kunagi Integreeritud Toiduturvalisuse Klassifitseerimise süsteemi poolt ükskõik kus ja ükskõik millal talletatud," lisas Guaterres.
"See on täiesti inimeste poolt põhjustatud katastroof ning raport toob selgelt välja, et seda saaks peatada," selgitas ta, lisades, et see näitab vajadust kohese humanitaarse relvarahu järele.
"Ma kutsun üles Iisraeli võime tagama täielikku ja piiramatut humanitaarabi juurdepääsu Gazasse ning kutsun üles rahvusvahelist kogukonda täielikult meie humanitaarseid pingutusi toetama."
"Me peame toimima nüüd, et hoida ära mõeldamatut, vastuvõetamatut ja õigustamatut," ütles Guaterres.
ÜRO: 2,3 miljonit palestiinlast kannatab akuutse toidunappuse käes
IPC prognoose koostatakse koha peal tehtud hinnangute põhjal, mida kasutavad seejärel humanitaarabi osutajad, et aidata kõige suuremasse riskigruppi kuuluvaid isikuid.
ÜRO andmete kohaselt kannatab kogu Gaza rahvastik ehk siis umbes 2,3 miljonit inimest kõrgetasemelist akuutset toidupuudust. Nendest omakorda kannatab 1,11 miljonit katastroofilise toidupuuduse käes, mida klassifitseeritakse IPC faasiga 5.
Võrreldes viimase IPC analüüsiga, mis tehti detsembris, siis on FAO hinnangul akuutne toidupuudus Gaza sektoris süvenenud ja levinud, nii et 79 protsenti enam Gaza sektori elanikke hakkab tõenäoliselt kannatama katastroofilise nälja käes alates veebruari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani ning veel 92 protsenti enam vahemikus praegusest kuni juulini.
"Kui ei astuta samme vaenutegevuse lõpetamiseks ning suuremas ulatuses humanitaarabi võimaldamiseks, siis on näljahäda peagi möödapääsmatu," ütles FAO asepeadirektor Beth Bechdol.
"See võib juba praegu aset leida. Kohene juurdepääs on vajalik, et võimaldada massiliselt kiireloomulise ja kriitilise abi tarnet."
IPC raporti kohaselt jätavad Gazas sisuliselt kõik majapidamised iga päev toidukordi vahele. Täiskasvanud vähendavad oma toidukordi, nii et nende lapsed saaksid süüa.
"Põhjapoolsetes kubermangudes olid ligikaudu kahes kolmandikus majapidamistest inimesed terveid ööpäevi söömata vähemalt 10 korral viimase 30 päeva jooksul," ütles FAO, lisades, et nendes piirkondades kannatab üks kolmest alla kahe aasta vanusest lapsest akuutse alatoitumise käes.
Iisraeli armee jätkuv sõjategevus on peatanud toiduabi tarned Gazasse
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus väljendas sotsiaalmeedias suurt muret selle osas, et Iisrael jätkab ettevalmistusi maavägede sisseviimiseks Rafah linna Gaza lõunapiiril, kuhu on sõja eest põgenenud üle miljoni inimese.
"Vägivalla täiendav eskaleerimine selles tihedalt asustatud alas viiks veel paljude täiendavate surmadeni ning kannatusteni, eriti arvestades, et tervishoiuasutused on juba praegu ülekoormatud," kirjutas WHO peadirektor.
"1,2 miljonil inimesel Rafah linnas pole ühtegi turvalist kohta kuhu minna. Paljud inimesed on liiga nõrgad, näljased ja haiged, et kuhugi edasi liikuda. Inimkonna nimel, me palume Iisraeli, et ta ei jätkaks [sõjategevust] ning selle asemel töötaks rahu saavutamise nimel."
FAO toob välja, et Gaza intensiivse pommitamise tõttu Iisraeli poolt on peatunud vee, toidu ja kütuse tarned. Kõik toidu tootmisega seotud sektorid on kokku varisenud, sealhulgas juurviljakasvatus, loomakasvatus, kalakasvatus ja vesiviljelus.
Umbes 60 kuni 70 protsenti Gaza liha- ja piimakarjast on kas tapetud või enneaegselt lihaks tehtud, et aidata leevendada sellest konfliktist tulenevat suurt toiduvajadust.
Gaza elanike aitamiseks on FAO mobiliseerunud, et tarnida sinna keskse tähtsusega põllumajandussaadusi "niipea kui tingimused seda võimaldavad". Organisatsiooni sõnul on nende esmaseks prioriteediks tarnida loomasööta, sealhulgas 1500 tonni otra, läbi ühe või kahe avatud piiriületuspunkti, kus toidu jagamine veel aset leiab.
FAO hinnangul peaks see odratarne olema piisav, et varustada piimaga kõiki alla 10-aastaseid lapsi Gazas, mis tagaks neile umbes 20 protsenti soovituslikest kaloritest.
Iisraeli rünnakutes Gaza vastu on hukkunud umbes 32 000 palestiinlast
Gaza terviseameti andmetel on nüüdseks Iisraeli rünnakute tõttu hukkunud piirkonnas 31 726 palestiinlast ning 73 792 on saanud vigastada.
ÜRO Lastefondi (UNICEF) kohaselt levib eluohtlik alatoitlus kiiresti ning kerkib enneolematute tasemeteni sõja kaugeleulatuva mõju ning abisaadetiste jätkuvate piirangute tõttu.
ÜRO abiprogrammide kõrge ametniku Martin Griffithsi sõnul kannatavad ÜRO ja tema partnerid "sõja ajastu käes, mil relva järele haaramine on üha enam esimeseks valikuks… ajastu käes, mil näiteks ÜRO-l takistatakse oma tööd tegemast ning seejärel kritiseeritakse teda selle eest, et ta ei tee piisavalt." Tema sõnul näeme me seda praegu ka Gazas.
ÜRO: abi Gaza jaoks on olemas, me vajame ainult relvarahu selle kohaletoimetamiseks
ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNWRA) peakomissari asetäitja Natalie Boucly rõhutas, et nende organisatsioon on jätkuvalt Gaza humanitaaroperatsioonide selgroog.
Tema sõnul on UNRWA keskse tähtsusega Gazas humanitaarabi osutamise osas, töötades koos UNICEF-iga (mis on vaktsineerinud alates jaanuarist 53 000 palestiina last), WHO-ga, Maailma Toiduprogrammiga (WFP), ÜRO Rändeagentuuriga, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM) ning teiste ÜRO väliste partneritega, "alates abisaadetiste lattu jõudmisest kuni nende laialijagamise ja jälgimise, raporteerimise, logistika, kütuse, sõidukite ning majutusteni ning koordineerimiseni Iisraeli võimudega."
"Abi on olemas, kohe piiri taga. Kõik, mida me vajame, on poliitiline tahe, et avada rohkem piiriületuspunkte, et tuua abi sisse ning jagada see üle Gaza laiali. Me vajame relvarahu," rõhutas Boucly.
Kutsudes üles enamate piiriületuspunktide avamisele abisaadetiste kohaletoimetamiseks lubas UNRWA ametlikult suurendada oma abi, kui selleks luuakse vajalikud tingimused. Tema sõnul on neil hetkel väga raske oma tööd teha, sest Gazasse jõuab vaid väike osa võimalikust abist, mis on hetkel umbes 99 kaubikut päevas. Samas vedas enne sõja algust umbes 500 kaubikut iga päev kaupu Gazasse.
"Kõiki piiranguid seoses abisaadetiste kohaletoimetamisega tuleb lõdvendada, meil peab olema stabiilsem kommunikatsioon ja internet; kõik see on lakanud toimimast," kurtis ta.
Toimetas Martin Vaher