Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu briifijad andsid kolmapäeval ülevaate olukorrast Palestiina Gaza sektoris. Alates 7. oktoobrist, mil Hamasi võitlejad ründasid Iisraeli, on Iisraeli vasturünnakute tõttu hukkunud Gazas enam kui 14 000 inimest, kellest umbes 67 protsenti on naised ja lapsed.
ÜRO Julgeolekunõukogu briifijad andsid kolmapäeval ülevaate naiste ja laste kohutavast olukorrast Gaza piirkonnas, mis on tingitud hiljuti puhkenud Iisraeli-Hamasi sõjast. Nad rõhutasid eriti Gaza piirkonnas elavate emade rasket olukorda ning kuulutasid selle piirkonna laste jaoks maailma kõige ohtlikumaks.
Sima Sami Bahous, ÜRO soolise võrdsuse ja naiste võimestamise üksuse tegevjuht, tuletas meelde, et naised ja tüdrukud maksavad relvastatud konflikti lahvatamise korral kõrgeimat hinda. Alates 7. oktoobrist, mil Hamasi võitlejad ründasid Iisraeli, on enam kui 14 000 Gazas tapetud inimesest hinnanguliselt 67 protsenti naised ja lapsed. "See tähendab, et igas tunnis tapetakse kaks ema ning seitse naist iga kahe tunni tagant," ütles ta, lisades, et "me leiname neid kõiki".
Tema sõnul sünnitab iga päev 180 naist ilma vee, valuvaigistite, anesteesiata keisrilõike jaoks, elektrita inkubaatorite jaoks ning ilma meditsiinitarvikuteta. Samal ajal segavad emad imikutele mõeldud piimasegu saastunud veega (kui neil üldse õnnestub seda leida) ning loobuvad ise toidust, nii et nende lapsed saaksid veel ühe päeva elada. Hetkel vajab Gazas humanitaarabi hinnanguliselt 800 000 naist ja tüdrukut.
"Naised Gazas on meile öelnud, et nad palvetavad rahu eest, kuid kui rahu ei saabu, siis palvetavad nad kiire surma eest, mis saabuks une pealt, nii et nad hoiaksid oma lapsi oma käte vahel," ütles ta. "Me kõik peaksime häbenema, et ükski ema palvetab kusagil sellist palvet."
Catherine Russell, ÜRO Lastefondi (UNICEF) tegevjuht, kutsus üles kehtestama kiirkorras humanitaarset relvarahu, lisades, et ajutised pausid sõjategevuses ei ole piisavad selleks, et lapsed ellu jääksid. "Ükski koht ei ole ohutu Gaza sektoris," rõhutas ta.
Kuigi UNICEF soovib kiiresti suurendada humanitaarabi tarneid, on vaja rohkem ressursse, et rahuldada üha kasvavat vajadust, kuna enam kui 1,7 miljonit inimest Gazas on sunnitud oma kodudest lahkuma, kellest pooled on lapsed. UNICEFi hinnangul vajab lisaks 450 000 last Jordani Läänekaldal humanitaarabi.
Kirjeldades Gaza piirkonda kui maailma kõige ohtlikumat kohta laste jaoks, lisas ta, et enneolematult on 40 protsenti Gaza sõjaohvritest olnud lapsed. Hetkeseisuga on seal tapetud enam kui 5300 Palestiina last ehk enam kui 115 last päevas ning veel enam kui 1200 last on kas rusude all või ei ole ohvrite hulka loendatud. Russell mainis ka seda, et ka 35 Iisraeli last on tapetud ning enam kui 30 on võetud pantvangi alates 7. oktoobrist. Seetõttu kutsus ta mõlemaid osapooli vabastama kõiki röövitud lapsi.
Ta mõistis samuti hukka kõik rünnakud koolidele, kuna peaaegu 90 protsenti koolidest on saanud kahjustusi ning peaaegu 80 protsenti koolidest kasutatakse varjupaikadena.
ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) tegevjuhi Natalia Kanemi sõnul sünnitavad eeldatavasti 5500 rasedat naist detsembrikuu vältel Gazas. "Hetkel, mil algab uus elu, mis peaks olema rõõmuhetk, jääb see surma ja hävingu, terrori ja hirmu varju," ütles ta.
Ülerahvastatus ja ebapiisav ligipääs puhtale veele ning sanitaartehnikale tekitavad mitmeid terviseriske, kaasaarvatud naistele, kellel puudub ligipääs menstruaalhügieenile. Samal ajal süveneb ka vägivald Jordani Läänekaldale ümberasunute vastu ning eeldatavasti sünnitab seal enam kui 8000 naist järgmise kuu jooksul.
Briifingule järgnenud arutelus kutsusid julgeolekunõukogu liikmed taaskord üles relvarahu kehtestamisele. Samuti tervitati 21. novembril teatavaks tehtud kokkulepet naistest ja lastest pantvangide vahetamiseks Hamasi ja Iisraeli vahel.
Palestiina riigi alaline vaatleja ÜRO juures, Riyad H. Mansour, kes võttis sõna kohtumise lõpus, ütles, et 21. novembril sõlmitud vaherahu päästab sadade Palestiina laste elud. Kuid tema sõnul ei saa see olla kõigest paus enne tapatalgute jätkamist, mistõttu kutsus ta üles lõpetama kriminaalset rünnakut Palestiina rahva vastu.
"Ning lisaks, kuigi Iisrael väidab, et austab sõjaseadusi, siis tema tõeline eesmärk on Palestiina riigi ja selle õiguspäraste püüdluste hävitamine," ütles ta täiendavalt.
Röövides 2,3 miljonilt inimeselt vahendid ellujäämiseks ütleb Iisrael tema sõnul neile, et teil on valida vaid selle vahel, kas lahkuda sellelt maalt või lahkuda sellest maailmast.
Ta juhtis samuti tähelepanu sellele, et Iisraeli ametnikud nimetasid palestiinlasi "inimloomadeks", võtsid nad piiramisrõngasse, kutsusid üles nende hävitamisele, pommitasid neid valimatult ning rakendasid brutaalset jõudu.
Kuigi ta ei eitanud Iisraeli perekondade kannatusi 7. oktoobri terrorirünnakute tõttu, ütles ta, et Iisrael ei seisa vastamisi eksistentsiaalse ohuga, vaid seda teeb Palestiina: "Iisraeli ei hävitata, Palestiinat hävitatakse."
"Peaassambleel esitas Iisraeli peaminister oma nägemuse uue Lähis-Ida jaoks, pühkides Palestiina kaardilt. See, mis juhtub Gazas ja Jordani Läänekaldal, on katse muuta see kaart reaalsuseks. Netanyahu tuleb peatada," ütles ta.
"Meeleheide, häving, pagendamine ning palestiinlastele õiguste keelamine ei too kunagi turvalisust Iisraelile. Palestiina rahval on õigus vabadusele ja väärikusele oma maal ja oma eluajal. Nakbah [palestiinlaste tagakiusamine – toim.] peab lõppema."
Ta kutsus üles leidma teistsugust teed, kus Palestiina rahvalt ei röövita nende õigusi ning kumbki ei keela teise eksistentsi:
"Kui oleks kaks riiki, mis elavad kõrvuti rahus ja turvalisuses, kooskõlas Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee resolutsioonidega, siis ei tapetaks ei palestiinlasi ega iisraellasi ning mõlemad naudiksid selle asemel võrdselt vabadust, rahu ja turvalisust. Sellel konfliktil ei ole sõjalist lahendust, on ainult poliitiline lahendus. Lähis-Idas ei ole rahu võimalik ilma Palestiina küsimuse lahendamiseta ning ei saa olla mingit kooseksisteerimist ülemvõimu kehtestamise ja allutamisega."
Mõistes tsiviilelanike tapmise ühemõtteliselt hukka, on tema delegatsioon pühendunud rahvusvahelise õiguse põhimõtetele. "Me usume õiglusesse, mitte kättemaksu," ütles ta. "Me ei tohiks olla pimedad üksteise haavade, traumade ega ajaloo suhtes ega neid eirama." Tema sõnul tuleb austust rajada ühisele nägemusele, kus ühe elu ei tulene teise arvelt.
Iisraeli saadik ÜRO juures, Gilad Menashe Erdan, ütles, et briifijad eirasid tõsiasja, et 1300 iisraellast tapeti 7. oktoobril Hamasi poolt ning veel 8650 on endiselt haiglas. Tema sõnul keeldusid nad tahtlikult ka briifimast Hamasi poolt toime pandud seksuaalkuritegudest ning Iisraeli naiste ja laste vägistamisest. Ta lisas, et need briifingud näitasid selgelt, et "Iisraeli ohvrid ei loe".
Toimetas Martin Vaher