ÜRO esinduajakirjas UN Chronicle avaldati 2008. aastal artikkel "Maailma nälg on kasulik". 2021. aasta lõpus avaldati see uuesti, kuid kui lugu erinevates meediakanalites kulutulena levima hakkas, kustutati see ära.
Artikli "Maailma nälg on kasulik" (The Benefits of World Hunger) kirjutas 2008. aastal Hawaii Ülikooli politoloogiaprofessor George Kent, kelle sõnul ilma näljas inimesteta maailmamajandus ei toimiks. ÜRO Kroonikate toimetus üritas selgitada, et artikli näol oli tegemist valesti mõistetud "satiiriga", Kent ise kinnitab, et tegemist ei ole paroodiaga, vahendab ZeroHedge.
"Aeg-ajalt me räägime näljast kui maailma tabanud nuhtlusest, millest me kõik tahame lahti saada ja me võrdleme seda katku ning AIDSiga," kirjutas Kent.
Ta nimetab sellist nägemust "naiivseks" ja lisab: "Näljal on väga paljude inimeste jaoks positiivne väärtus. Tõesti, seda on vaja, et maailma majandus toimiks. Näljased inimesed on kõige tootlikumad inimesed, eriti seal, kus on vaja teha tööd kätega."
"Kuigi see on tõsi, et madalapalgalised töökohad põhjustavad nälga, peame me ometigi mõistma, et tänu näljale saab luua madalapalgalisi töökohti. Kes oleks loonud Brasiiliasse tohutu biokütuste tööstuse kui ei oleks teatud, et seal on tuhandeid näljaseid inimesi, kes on piisavalt meeleheitel ja võtavad vastu neile pakutavad halvad töökohad. Kes oleks ehitanud ükskõik mis tehaseid, kui nad ei oleks teadnud, et suurt hulka inimesi on võimalik madala palga eest tööle võtta," jätkab politoloog.
"Nende jaoks meie seast, kes me oleme sotsiaalse redeli kõrgemas otsas, oleks maailma näljale lõpu tegemine katastroofilise mõjuga. Kui maailmas ei oleks nälga, kes siis künnaks põldu? Kes korjaks meie juurvilju. Kes töötaks taimekasvatuses. Kes küüriks meie tualettruume. Me peaksime ise endale toitu tootma ja enda tualettruume koristama. Nii pole ka ime, et kõrgema otsa inimesed (people at the high end) ei kiirusta näljale lõpu tegemisega. Paljudele meie seast pole nälg probleem, vaid väärtuslik vara," lõpetas Kent oma artikli.
Euroopa Liidu ja paljude lääneriikide rohekurssides sätestatud nõudmised põllumajandusele ähvardavad seni rikkamates maailmajagudes tuua kaasa Sri Lanka ja või isegi Holodomori või maoistliku Suure Hüppe sarnase kaose.
Wrocławi ülikooli majandusprofessor Jakub Bożydar Wiśniewski leiab, et "uut maailmakorda ei ole võimalik kehtestada ilma massilise kaoseta".
Toimetas Karol Kallas