Ukraina ema lapsega Kievis. Foto: Scanpix

Sõja lõpptulemusest hoolimata ootab Ukrainat demograafiline katastroof, ennustab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) majandus- ja sotsiaalosakond. Kõnealune ennustus käsitleb ajavahemikku kuni aastani 2100, teatas 15. juulil 2024 Ungari internetiväljaanne „Portfolio".

ÜRO hinnangul elab 21. sajandi lõpul Ukrainas vaid 15,3 miljonit inimest. Võrdluseks: 1991. aastal elas ligikaudu 52 miljonit.

Käesoleva aasta alguse seisuga elas ÜRO hinnangul Ukrainas u. 37 441 000 inimest. Lähema kahe aasta jooksul peaks Ukraina rahvaarv kasvama, kuna pärast sõja lõppu naasevad kodumaale väga paljud Ukraina sõjapõgenikud.

Nende naasmise järel võib 2026. aastaks kasvada riigi rahvaarv peaaegu 40 miljonini. Seejärel on ÜRO arvates taas oodata rahvaarvu kahanemist, kuna sündide hulk jääb madalaks, surmade oma aga suureneb pidevalt. Alalise negatiivse loomuliku iibe ning pideva väljarände koosmõjul vähenevatki siis Ukraina rahvastik sajandivahetuseks umbes viieteistkümne miljonini.

Portfolio" märgib, et Ukraina rahvaarvu suuruse seisukohalt pole siiski ükskõik, kui suureks kujuneb Ukraina maa-ala pärast käimasoleva sõja lõppu. 

Kiievis asuva Ukraina Rahvastiku- ja Ühiskonnateaduse Instituudi asejuhataja Aleksandr Hladun ütles aga Ukraina väljaandele „Ukrainska Pravda", et ÜRO ennustus tundub liiga pessimistlikuna. Hladuni hinnangul on ÜRO lasknud end liialt mõjutada käimasolevast sõjast. „Ma ei soovitaks pidada ÜRO tehtud ennustust Ukraina rahvastiku kohta ainumõeldavaks," ütles Hladun.

Instituudi 2023. aasta keskel valminud ennustuse kohaselt kahaneb Ukraina rahvaarv 2037. aastaks 30 miljonini. 

„Minu hinnangul väheneb isegi kõige ebameeldivama ennustuse täitumise korral Ukraina rahvaarv [2100. aastaks – T.K.] 25 miljonini. Aga isegi kui rahvastik peaks tõepoolest kiiresti kahanema, siis täidavad tekkinud tühiku sisserändajad teistest riikidest," lausus Hladun „Ukrainska Pravdale".

Portfolio" meenutab, et osa rahvastiku-uurijate hinnangul jääb Ukraina rahvaarv alla 30 miljoni juba praegu. Põhjused: riik on kaotanud arvestataval hulgal maa-alasid, samuti on välismaale põgenenute arv üsna suur.

Toimetas Tõnu Kalvet