Ursula von der Leyen kinnitati 18. juulil taas Euroopa Komisjoni juhiks. Peale ametisse kinnitamist saatis ta liikmesriikide valitsustele kirja, milles nõudis, et need esitaksid Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks nii naise kui mehe.
Samasuguse nõudmise esitas Leyen 2019. aastal peale esimest korda ülemvolinikuks saamist, osutades vajadusele tagada komisjonis "sooline tasakaal". Leyen lubab erandit riikidele, mis esitavad volinikuks senise voliniku, vahendab The Journal.
Enamuse liikmesriikide valitsuste hinnangul ei austa Leyen liimesriike ja tema nõudmise näol, vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele, on tegemist liikmesriikide õiguste rikkumisega. Mitmed liikmesriigid, nagu näiteks Iirimaa ja Austria, esitavad volinikuks ainult mehed.
Euroopa Komisjon keeldub Leyeni nõudmise õigusliku poole kommenteerimisest.
Leyeni esimeses komisjonis oli aegade suurem hulk naisi – 12 –, kuid neid oli sellest hoolimata alla poole.
Liikmesriikidel on Euroopa Komisjoni voliniku kandidaatide esitamiseks aega 30. augustini, peale mida algab mitu kuud kestev kandidaatide järeleproovimise periood. 29. juuli seisuga olid oma kandidaadid esitanud 24 Euroopa Liidu liikmesriiki. Mõned liikmesriigid, nagu näiteks Kreeka ja Belgia, esitasid kolm voliniku kandidaati. Volinikukandidaate pole üles andnud Bulgaaria ja Küpros. Voliniku kohta ei ole Komisjonis Saksamaal, kust on pärit Leyen ja Eestil, kust on pärit välisesindaja Kaja Kallas.
Toimetas Karol Kallas