Uruguai kohus peatas koheselt vaktsineerimiskampaania ja nõuab kõikide ravimisfirmadega sõlmitud lepingute avalikustamist, vahendab Die Welt.
Alates 14. juulist ei tohi Uruguais ühtegi alla 13-aastast last COVID-19 vaktsiiniga süstida. Montevideo halduskohtunik Alejandro Recarey keelas oma otsusega laste vaktsineerimise ning astus sellega vastu valitsuse poliitikale ja ravimitöösturitele. Otsuse oluliseks põhjuseks oli ka see, et valitsus ja ametid keeldusid kohtule avaldamast Pfizeriga ja teiste ravimikompaniidega sõlmitud lepingute üksikasju.
"Kui vaktsiinidel ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid, miks siis ei peaks lepingute detaile avaldama?" selgitas kohtu otsust jurist ja poliitik Gustavo Salle Lorier Weltile. Lorier oli üks kaebuse initsiaatoritest, kes julgustab ka teiste riikide juriste sellist sammu astuma.
Kohtu otsuses seisab, et laste vaktsineerimine tuleb peatada nii kauaks, kuni vaktsiiniostu lepingud on avalikustatud, teada on väga täpselt vaktsiinide koostis ja lastevanemad saavad kogu tõese ja selge info kõrvalmõjude kohta.
Uruguai valitsus peab kohtuotsust rumalaks ja rõhutab, et vaktsineerimine on vabatahtlik. "Vaktsineerimine on tähtis vahend võitluses nakkushaigustega, sealhulgas COVID-19 pandeemiaga," kommenteeris kohtuotsust Pfizer.
Laste vaktsineerimise peatamine on esimene kohtuvõit Uruguai aktivistidele, kes kaebasid valitsuse kohtusse põhiseaduslike piirangute tõttu. "Vaktsineerimine ei ole Uruguais kohustuslik ja kui see ei ole kohustuslik, siis ei tohi sellel olla vaktsineerimata inimestele tagajärgi," osutas advokaat Hoenir Sarthou.
Ka kohtunik Recarey pidas valitsuse samme võitluses pandeemiaga põhiseaduse vastaseks ja nentis, et Uruguai kodanikud on justkui "passiivsed katsejänesed". Muuhulgas nõudis ta valitsuselt tõendeid, et vaktsineerimata inimesed on ühiskonna tervisele ohtlikud, informatsiooni kõrvalmõjude tõttu surnud inimestest ja detailseid andmeid riski-kasu suhtest alaealiste vaktsineerimisel. Recarey sõnul on "99,9 protsenti kohtusüsteemist alla andnud. Ravimifirmade huvid seatakse rahva huvidest ettepoole."
Ka teistes riikides on kohtud menetlenud laste vaktsineerimise küsimust. Kanadas otsustas kohtunik märtsis, et lapse ema ei ole kohustatud oma tütart vaktsineerima, mis erines teistest varasematest otsustest. Aprillis kinnitas Hispaania kohtunik ühe isa otsuse oma last mitte vaktsineerida, kuigi nii lapse ema kui ka prokurör soovitasid teisiti toimida.
Laste vaktsineerimine on tõusnud küsimuseks ka Taanis, kus terviseameti juht Søren Brostrøm ütles juuni keskel, et tema arvates on laste vaktsineerimine selle vähese kasu tõttu viga.
Kliinilisi uuringuid pole tulevikus vaja
Nii USA toidu- ja ravimiamet kui ka Euroopa Liidu ravimiagentuur on jõudnud seisukohale, et ametite usaldus vaktsiinide vastu on nii suur, et tõenäoliselt ei pea ravimifirmad tulevikus uute vaktsiinivariantide heakskiitmiseks enam kliinilisi andmeid esitama, kirjutab Die Welt.
Toimetas René Allik