Mai alguses asusid Venemaa sõdurid elama Nigeri õhuväebaasi, kus neid ootasid ees Ameerika Ühendriikide sõjaväelased. Tegemist on jätkuga Nigeri hunta soovile ameeriklastest lahti saada.
Nigeris toimus 2023. aasta juulis sõjaväeline riigipööre ja võimule asunud huntale riigis viibivad ligi tuhatkond Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ei meeldi. Ameeriklased omakorda ei taha Nigerist ära minna põhjusel, kuna ühelt poolt kahtlevad, et hunta ei anna võimu üle demokraatlikult valitud rahvaesindajatele ja teisalt saaksid Saheli islamistid nii liiga vabad käed. Niger oli kuni riigipöördeni üks Ameerika Ühendriikide võtmetähtsusega liitlaseid, millele toetudes sai avaldada teatud mõju Sahara lõunaosas tegutsevatele islamistidele, kes väidetavalt on tapnud tuhandeid ja ajanud kodudest minema miljoneid inimesi, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi anonüümseks jääda soovinud ametniku sõnul ei puutu USA ja Venemaa sõjaväelased Õhuväebaas 101-s (Airbase 101) kokku ja viimased elavad eraldi angaaris. Õhuväebaas 101 asub Nigeri pealinna Niamey rahvusvahelise lennujaama kõrval.
Venemaa ja USA sõdurite kooselu ühes sõjaväebaasis on kommentaatorite sõnul pisut kummaline, kuna Ukraina sõja tõttu muutuvad kahe riigi vastuolud päev-päeval üha pingelisemaks. Ameerika Ühendriigid on samuti Nigerisse rajanud mitmeid sõjalisi rajatisi, mille saatus peale hunta võimuletulekut on küsimuse all.
Ametniku sõnul on olukord "küll kriitiline, kuid lühikeses vaates hallatav".
Ameerika Ühendriikide kaitseminister Lloyd Austin kinnitas omalt poolt, et venelased ameeriklaste sõjalisele varustusele ligi ei pääse. Ta lisas, et Nigeris Venemaa vägede läheduses paiknemine USA sõjaväelastele märkimisväärset ohtu ei kujuta.
Aafrikas on viimasel ajal toimunud mitmeid riigipöördeid ja uued valitsused pole varasemaga võrreldes sugugi läänemeelsed. Lisaks eesootavale USA sõdurite Nigerist lahkumisele on ameeriklased pidanud viimaste päevade jooksul lahkuma Tšaadist ja Prantsusmaa sõjaväelased on minema aetud Malist ning Burkina Fasost.
Venemaa samal ajal mängib suurt Aafrika sõpra, keda ei rõhu kolonialismiaja taak. Näiteks Malist on viimaste aastate jooksul saanud Aafrikas üks Venemaa jõulisemaid liitlasi ja selle palgasõdurid aitavad riigil võidelda islamistidega.
Venemaa kirjeldab suhteid Ameerika Ühendriikidega kui "alla nulli", mille põhjuseks on suuremas osas USA huvide ajel peetav Ukraina sõda.
USA kaitseministeeriumi ametniku sõnul on Nigeri valitsus neile teatanud, et riigis on kuskil 60 Venemaa sõjaväelast, kuid omalt poolt nad ei saa seda numbrit kinnitada.
Peale sõjalist riigipööret viis USA suurema osa oma vägedest Õhuväebaas 101-st Nigeri keskosas asuva Agadezi linnas asuvasse Õhuväebaas 201-te. Pole teada, kui palju ja millist varustust jäi Õhuväebaas 101-te.
Ameerika Ühendriigid kulutasid Õhuväebaas 201 ehitamisele rohkem kui sada miljonit dollarit. See on oluline droonibaas, kust alates 2018. aastast rünnatakse piirkonna Islamiriigi ja Jama'at Nusrat al-Islam wal Muslimeen (JNIM) võitlejaid.
Ameerika Ühendriikide valitsuse sõnul juhul, kui USA väed peavad piirkonnast lahkuma, muutub islamistide tegevus Saheli piirkonnas märgatavalt jõulisemaks.
Nigeri hunta esitas USA-le nõudmise vägede väljaviimiseks märtsi keskel peale Niamey's toimunud kohtumist.
Teadaolevalt kavatseb Niger teha koostööd lisaks Venemaale Iraaniga, mis soovib riigis kaevandada maavarasid, sealhulgas uraani.
Ameeriklased on saatnud Nigerisse kahe tärni kindrali (kindralmajori), kes juhib "professionaalset ja vastutustundlikku" vägede väljaviimist.
Eeldatavalt viiakse seni Nigeris asuvad väed Ameerika Ühendriikide Aafrika Väejuhatuse baasidesse, mis asuvad Saksamaal.
Ajal kui Moskva ja Washington omavahel maid jagavad (nii otseses kui kaudses mõttes), löövad USA ja Venemaa sõdurid Õhuväebaas 101-s omavahel tantsu.
Toimetas Karol Kallas