Sanktsioneeritud HateAid-i juhti Anna-Lena von Hodenberit (vasakul) autasustati tänavu digitaalvalla teenete eest Saksamaa teeneteristiga. Keskel Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ja paremal teine sanktsioneeritud HateAid-i juht Josephine Ballon. Bellevue loss, Berliin, 1.10.2025 Foto: HateAid

Ameerika Ühendriigid on võtnud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi demokraatiale ning inimlikkusele survestamise tõsiselt käsile ja seekord on tööriistaks sõnavabadus, mis kujutab ühisparteile eriti valusat haavatavust. 

Esmalt postitas Ameerika Ühendriikide riigisekretär Marco Rubio 23. detsembril ühismeediasse üldise sõnumi, et "Euroopa ideoloogidest" sõnavabaduse piirajaid ootavad ees sanktsioonid. 

"Euroopa ideoloogid on liiga kaua organiseeritult sundinud Ameerika Ühendriikide [ühismeedia] platvorme karistama nende hinnangul vastakaid ameeriklaste vaateid. [Donald] Trumpi valitsus ei kavatse sellist välismaist jõledat tsensuuri enam kannatada.

Täna astub riigidepartemang samme ja keelab üleilmse tsensuuri-tööstuskompleksi juhtfiguuridel pääsu Ameerika Ühendriikidesse. Me oleme valmis seda nimekirja laiendama kui teised ei muuda oma kurssi."

Tund hiljem üllitas aseriigisekretär Sarah B. Rogers järgmise lõime:

"Täna kehtestasid Ameerika Ühendriigid sanktsioonid eesmärgiga jõustada GB Newsi intervjuus mainitud "punased jooned". Milleks on ameeriklaste tsenseerimine.

Tänaste sanktsioonide sihtmärgiks on tsensuuri-valitsusväliste organisatsioonide ökosüsteem.

Osutatud sanktsioonid on seotud viisadega. Me ei kasuta jõulisi Magnitski-stiilis rahalisi meetmeid, kuid meie sõnum on selge: kui kellegi karjääri sisuks on ameeriklaste sõnavabaduse piiramine, siis see inimene pole Ameerika Ühendriikide pinnale oodatud.

Sanktsioonide sihtmärgiks on välismaalased, kuid mõned neist, nagu võib märgata, tegid koostööd Ameerika Ühendriikide bürokraatidega Murthy stiilis kõne lämmatamisel. Muretsemiseks põhjust pole: riigidepartemang on tegevuses läbipaistev, järgib tõde ja üritab leida lepitust samuti riigideaprtemangus endas. 

Riigidepartemang kehtestas sanktsioonid Thierry Bretonile, kes on digiteenuste määruse (DSA) vaimne isa. 2024. aasta augustis üllitas Breton Euroopa Komisjoni siseturu ja digiteenuste volinikuna digiteenuste määrusele toetudes Elon Muski ähvardava kirja enne tema intervjuud president Trumpiga. Lisaks meenutas Breton enne intervjuu toimumist ähvardavalt Muskile ühismeediaplatvormi X seadusest tulenevaid kohustusi ja väidetavast DSA-le mitteallumisest tingitud käimasolevaid "ametlike menetlusi" seoses  "ebaseadusliku sisu" ja "väärteabe" eemaldamise nõuetele mitte vastamisega. 

Riigidepartemang kehtestas sanktsioonid Imran Ahmedile, kes oli võtmetähtsusega Joe Bideni valitsuse kaastööline kui viimane kasutas valitsust relvana Ameerika Ühendriikide kodanike vastu. Ahmedi vabaühendus Center for Countering Digital Hate (digitaalse vaenu vastustamise keskus; CCDH) koostas kurikuulsa "Tosin väärteabe levitajat" aruande, milles kutsuti üles tühistama 12 ameeriklastest "vaktsiinivastast", sealhulgas tänast tervise- ja sotsiaalministrit Robert F. Kennedy Jr-i. CCDH-st lekkinud dokumentidest võib lugeda, kuidas organisatsioon seadis esimusteks "Muski Twitteri hävitamise" ja "Euroopa Liidu ning Ühendkuningriigi regulatiivsete tegevuste ärgitamise". Organisatsioon toetab Ühendkuningriigi ilmavõrgu turvalisuse seadust ja Euroopa Liidu digiteenuste määrust, millega soovib laiendada tsensuuri nii Euroopas kui üle maailma.

Riigidepartemang kehtestas sanktsioonid Clare Melfordile, kes juhib Global Disinformation Indexit (üleilmset väärteabe registrit; GDI). GDI on Ühendkuningriigi organisatsioon, mis otsib võrgulehekülgedelt "vihakõne" ja "väärteavet". Kui keegi esitas küsimusi Kanada internaatkoolide veritasu kohta, tähendas see Melfordi ja GDI hinnangul hoobilt vihakõne. Osutatud valitsusväline organisatsioon kasutas riigidepartemangu kaudu eraldatud maksumaksja raha tsensuuri kehtestamiseks ja Ameerika Ühendriikide ajakirjandusväljaannete musta nimekirja seadmiseks ning sõnavabaduse piiramiseks. Osutatud valitsusväline organisatsioon ühines lisaks mürgise Euroopa Liidu väärteabe tegevusjuhendiga

Riigidepartemang kehtestas sanktsioonid Anna-Lena von Hodenbergile, kes on peale 2017. aasta Saksamaa üldvalimisi konservatiivsete gruppide vastaseks tegevuseks loodud valitsusvälise organisatsiooni HateAid asutaja ja juht. HateAid on Euroopa Liidu digiteenuste määrustele vastav ametlik "usaldusväärne tähistaja" (tsensor), mis regulaarselt nõuab ligipääsu eraõiguslike ühismeediaplatvormide siseandmetele, et see saaks veel rohkem inimesi tsenseerida. Hodenbergi sõnul kujutasid "paremäärmuslased" ilmavõrgus ohtu nii möödunud Ameerika Ühendriikide kui Euroopa Liidu liiduvabariikides toimunud valimistele. Samal ajal kogus HateAid allkirju rahvaalgatusele, milles nõuti DSA jõulisema jõustamise kaudu paremat "teadlaste" ligipääsu ühismeediaplatvormidele. 

Riigidepartemang kehtestas sanktsioonid Josephine Ballonile, kes on HateAidi kaasjuht ja märgistab DSA-le toetudes Euroopa Liidus ebasoovitavat sisu. Lisaks vastavalt DSA-le "usaldusväärse tähistaja" organisatsiooni käitamisele on ta Saksamaa digiteenuste koordinaatori (DSC) nõuandva koja liige, mis nõustab Saksamaa DSC-d DSA rakendamise ja jõustamise vallas. 2025. aasta veebruaris esines Ballon ameeriklastele kurikuulsas 60 minutit antud intervjuus, milles selgtas lühidalt enda tsensuuri kehtestamise põhimõtteid: "Sõnavabadus vajab piire." 2024. aasta oktoobris ta vandus, et peatab "platvormide reguleerimise" kaudu "debattide tundeelamuslikustamise (emotsionaliseerimise)". 

Mitte keegi neist, kellele kehtestati sanktsioonid, pole hetkel Ühendkuningriigi, ega Euroopa Liidu ametnik. Siiski me teame, et välismaiste valitsuste liikmed ründavad toimekalt Ameerika Ühendriike. Käesoleval nädalal kuulutasid Ühendkuningriigi Liberaaldemokraadid, et president Trumpi riiklik julgeolekukava kujutab endast "vaenuliku välisriigi poolset sekkumist [Ühendkuningriigi] siseasjadesse", kuna selles määratletakse õigesti massisisserännet ja kõdunevat riiklikku iseseisvust Euroopa olemasolu ähvardavate julgeoleku murekohtadena.

Nii nagu osutas riigisekretär Rubio, tänane nimekiri on ainult näitlikustav, mitte lõplik. Riigidepartemang on valvel ja valmis seda pikendama."

Toimetas Karol Kallas